Kodurott on üks kahest rotiliigist Eestis, kuid mõlemad on siia sattunud inimese kaasabil. Kodurott on välimuselt rändrotiga väga sarnane, kuid kasvult pisut väiksem ning tema saba on reeglina tüvest pikem ja kõrvad suhteliselt suured. Koduroti karv on seljal enamasti mustjashall, kõhualune veidi heledam.
Kodurott on inimkaasleja liik, kes algselt on ilmselt pärit Indiast ja Kagu-Aasiast. Pärast kaubavedude tihenemist umbes 2000 aastat tagasi sai ta võimaluse oma levilat oluliselt laiendada, Vahemere maades võis ta siiski esineda juba oluliselt varem. Eestisse jõudis ta arvatavasti 13. sajandil. 16. sajandil hakkas Euroopas levima teine rotiliik, rändrott, kes praeguseks on kodurotti suurel osal parasvöötme aladest välja tõrjunud. Ka Eestis on kodurott rändrottidele alla jäämas - neid leidub veel vaid Ida- ja Kagu-Eestis.Inimkaaslejana sõltub kodurott oma elutegevuses inimese lähedusest. Nad asustavad hooneid, asulaid, viljapõlde ja vahel ka asulatelähedasi rohealasid. Tegu on hea ronijaga ning kõige meelsamini on nad just hoonete kõrgematel korrustel, eriti pööningutel. Enim eelistavad nad taimset toitu, nagu mahlakad viljad, pähklid ja seemned, ning loomulikult toituvad nad ka inimeste toiduvarudest või koduloomade söödast. Lisaks eelnevale võib kodurott süüa ka loomset toitu ja murda isegi väiksemaid selgroogseid. Kui leitud toidupalake pole piisavalt kiiresti söödav, kannab rott selle varjulisse kohta, et seda hoopis hiljem süüa.
Kodurott on sotsiaalne loom ja elab rühmades, kuhu võib kuuluda kuni 60 isendit. Seltsingulise eluviisi ja pika saba tõttu esineb aeg-ajalt rotikuningaid - mitu rotti on sabapidi kokku põimunud. Selle tekkepõhjused pole täpselt teada, kuid kõige tõenäolisemalt kleepuvad või külmuvad kõigepealt magavate rottide sabad kokku ning hiljem saab sellest kaootilise liikumise tagajärjel tugev sõlm. Suurimas maailmas leitud rotikuningas oli puntras koos 32 rotti. Eestist on teadaolevalt leitud 3 rotikuningat, millest suurim koosnes 18 isendist.
Aastas sünnib kodurottidel 2-5 pesakonda ning sigimisperiood kestab üldiselt märtsist oktoobrini. Tiinus kestab umbes 3 nädalat ja ühes pesakonnas on keskmiselt 7 poega. Juba 2-4 kuu vanuselt on noored rotid ise suguküpsed ja valmis sigima. Rottide aastane suremus on suur - ligi 90%. Nende rottide puhul, kes jõuavad täisikka, jääb tüüpiline eluiga 1-2 aasta vahele.