| Liiginimi eesti
keeles |
Kodurott |
| Liiginimi
ladina keeles |
Rattus rattus
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Mustrott, rott. |
| Suurus |
Tüvepikkus 15-24
cm, saba 12-26 cm. Kaal 110-340 g.
|
Levik ja
arvukus
|
Inimkaasleja,
levik seotud tihedama inimasustusega. Looduslikult pärit
Indiast ja Kagu-Aasiast, kuid inimese kaasabil levinud mujale
Aasiasse ja Euroopasse. Eestisse jõudis arvatavasti 13.
sajandil. Suurel osal levilast on rändrott ta välja tõrjunud.
Eestis levinud praeguseks vaid Ida- ja Kagu-Eestis, arvukus
vähenemas.
|
| Elupaik ja
eluviis |
Asustab hooneid,
asulaid, viljapõlde ja asulalähedasi rohealasid. Hea ronija,
eelistab tegutseda kõrgematel korrustel, nt pööningutel. Öise
eluviisiga. Sotsiaalne rühmalise eluviisiga loom, rühma võib
kuuluda kuni 60 rotti.
|
| Toitumine |
Kõigesööja, kuid
eelistab taimtoitu - mahlakaid vilju, pähkleid ja seemneid.
Võib murda väiksemaid selgroogseid. Sageli toitub koduloomade
söödast või inimese toiduvarudest.
|
| Sigimine |
Tavaliselt sigib
2-5 korda aastas (märtsist oktoobrini). Tiinus kestab umbes 3
nädalat. Pesakonnas on korraga keskmiselt 7, maksimaalselt 10
poega.
|
| Kasv ja areng |
Pojad on sündides
paljad ja pimedad ning kaaluvad 4,5 grammi. Silmad avanevad
2-nädalaselt, imetamine kestab kokku 3 nädalat. Suguküpseks
saavad juba 2-4-kuuselt. Tüüpiline eluiga 1-2 aastat.
|
| Koht
ökosüsteemis |
Väljaspool hooneid
satub sageli väikekiskjate, röövlindude või kodukasside küüsi.
Põhjustab inimestele arvestataval määral majanduslikku kahju,
samuti on paljude nakkushaiguste looduslik reservuaar ja
levitaja.
|
| Ohustatus ja
kaitse |
Arvukus on languses, kuid kaitset
vajavate liikide hulka pole arvatud, kuna tegu on inimese jaoks
eelkõige kahjuriga. |