| Liiginimi
eesti keeles |
Kuhja-uruhiir |
| Liiginimi
ladina keeles |
Microtus levis
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Rohuhiir |
| Suurus |
Tüvepikkus 85-128 mm, saba 30-52 mm,
kaal 14-50 g. |
Levik ja
arvukus
|
Ida-Euroopa liik.
Levila põhjapiir jääb Lõuna-Soomesse, lõunapiir Kreekasse.
Mandri-Eestis levinud kõikjal, kuid täpsem teave on puudulik. |
| Elupaik ja
eluviis |
Asustab põlde,
niite ja hõredaid puistuid. Aktiivne hämarikus ja öösel. Võib
elada üksikult või väikeste rühmadena. Rajab maasse mõnekümne
cm sügavusi urgusd, kuhu rajab pesa ja peidab toiduvarud.
|
| Toitumine |
Valdavalt
taimtoiduline - toitub taimede rohelistest osadest, lisaks
seemnetest, viljadest ja juurtest. Vähesel määral toiduks ka
putukad.
|
| Sigimine |
Sigimisperiood
kestab märtsist oktoobrini, aastas kuni 3 pesakonda, ühes
pesakonnas keskmiselt 5 (2-12) poega. Tiinus kestab 19-21
päeva.
|
| Kasv ja
areng |
Pojad on sündides
paljad ja pimedad ja kaaluvad 2 grammi. Imetamine kestab umbes
20 päeva, poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Suguküpsus
saabub juba 50-60-päevaselt. Keskmine eluiga looduses 4,5
kuud, üle talve elavad üldiselt vaid aasta viimases pesakonnas
sündinud pojad.
|
| Ohustatus
ja kaitse |
Ei kuulu
looduskaitse alla. Üldiselt on liik soodsas seisundis, kuid
suure sarnasuse tõttu teiste uruhiirtega on tema kohta
täpsemalt väga vähe teada. Looduslikud vaenlased on erinevad
röövlinnud, väikekiskjad ja metssiga. Võib olla
põllumajanduskahjur.
|