Metsnugis - täiendav info

Metsnugis

Liiginimi eesti keeles Metsnugis.

Liiginimi ladina keeles Martes martes

Rahvapäraseid nimesid Nugis, nukits

Suurus Tüvepikkus 36-56 cm, saba umbes 25 cm. Kaal 0,5-2 kg.

Levik ja arvukus
Levinud Euroopas, Türgis ja Kaukaasia piirkonnas. Euroopas puudub vaid Islandil ja päris arktilistes piirkondades, Suurbritannia lõunaosas ja Pürenee poolsaare lõunaosas. Idas ulatub levila umbes Obi jõeni. Eestis esineb kõikjal mandril ja suurematel saartel, on küllalt tavaline.

Elupaik ja eluviis Võib elada erinevates metsatüüpides, osades levila piirkondades ka kaljusel maastikul. Suuri lagedaid alasid siiski väldib. Võib olla ka inimasulate läheduses. Kodupiirkonnas on mitu pesa. Üksiku eluviisiga, peamiselt öise aktiivsusega. Jätab väljaheiteid nähtavale kohale. Peamiselt toimetab maapinnal, kuid suudab ka hästi puudel ronida.

Toitumine Kiskja, põhitoiduks on närilised, suvel ka oravad ja linnud. Talvel võib süüa raipeid. Arvestatav osa toidust on ka taimne - marjad, puuviljad, seened. Võib rüüstada kimalasepesi ja mesitarusid, et mett saada. Toidurohkuse korral kogub varusid.

Sigimine Jooksuaeg on juunis-juulis. Loode ei hakka arenema kohe, vaid suure hilinemisega - tegelik tiinus kestab vaid 28-30 päeva, kuid pojad sünnivad alles järgmise aasta aprillis. Tavaliselt on pesakonnas 3-4 poega.

Kasv ja areng Pojad sünnivad pimeda ja abituna ning kaaluvad vaid 30 g. Imetamine kestab 2,5 kuud, iseseisvuvad 6-kuuselt. Suguküpseks saavad aasta vanuselt. Reeglina ei ela looduses vanemaks kui 3-4 aastat, rekord looduses 11 aastat ja vangistuses 18 aastat.

Koht ökosüsteemis Arvukus sõltub pisinäriliste arvukusest. Võib vahel sattuda suuremate kiskjate või röövlindude saagiks.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu Eestis looduskaitse alla ja on nii siin kui ka maailma mastaabis soodsas seisundis olev liik. On jahiuluk. Pesakondade hajumise perioodil ja jooksuajal hukuvad sageli liikluses. Mõnes Euroopa piirkonnas on toimunud üleküttimine nende väärtusliku karusnaha tõttu.

Liiginimi eesti keeles	Metsnugis.
Liiginimi ladina keeles	Martes martes
Rahvapäraseid nimesid	Nugis, nukits
Suurus	Tüvepikkus 36-56 cm, saba umbes 25 cm. Kaal 0,5-2 kg.
Levik ja arvukus	Levinud Euroopas, Türgis ja Kaukaasia piirkonnas. Euroopas puudub vaid Islandil ja päris arktilistes piirkondades, Suurbritannia lõunaosas ja Pürenee poolsaare lõunaosas. Idas ulatub levila umbes Obi jõeni. Eestis esineb kõikjal mandril ja suurematel saartel, on küllalt tavaline.
Elupaik ja eluviis	Võib elada erinevates metsatüüpides, osades levila piirkondades ka kaljusel maastikul. Suuri lagedaid alasid siiski väldib. Võib olla ka inimasulate läheduses. Kodupiirkonnas on mitu pesa. Üksiku eluviisiga, peamiselt öise aktiivsusega. Jätab väljaheiteid nähtavale kohale. Peamiselt toimetab maapinnal, kuid suudab ka hästi puudel ronida.
Toitumine	Kiskja, põhitoiduks on närilised, suvel ka oravad ja linnud. Talvel võib süüa raipeid. Arvestatav osa toidust on ka taimne - marjad, puuviljad, seened. Võib rüüstada kimalasepesi ja mesitarusid, et mett saada. Toidurohkuse korral kogub varusid.
Sigimine	Jooksuaeg on juunis-juulis. Loode ei hakka arenema kohe, vaid suure hilinemisega - tegelik tiinus kestab vaid 28-30 päeva, kuid pojad sünnivad alles järgmise aasta aprillis. Tavaliselt on pesakonnas 3-4 poega.
Kasv ja areng	Pojad sünnivad pimeda ja abituna ning kaaluvad vaid 30 g. Imetamine kestab 2,5 kuud, iseseisvuvad 6-kuuselt. Suguküpseks saavad aasta vanuselt. Reeglina ei ela looduses vanemaks kui 3-4 aastat, rekord looduses 11 aastat ja vangistuses 18 aastat.
Koht ökosüsteemis	Arvukus sõltub pisinäriliste arvukusest. Võib vahel sattuda suuremate kiskjate või röövlindude saagiks.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu Eestis looduskaitse alla ja on nii siin kui ka maailma mastaabis soodsas seisundis olev liik. On jahiuluk. Pesakondade hajumise perioodil ja jooksuajal hukuvad sageli liikluses. Mõnes Euroopa piirkonnas on toimunud üleküttimine nende väärtusliku karusnaha tõttu.