Metssiga - täiendav info

Metssiga

Liiginimi eesti keeles Metssiga

Liiginimi ladina keeles Sus scrofa

Rahvapäraseid nimesid Metspahr, kutu

Suurus Kultide keskmine tüvepikkus 118 cm ja kaal 100-150 kg, emiste keskmine tüvepikkus 116 cm ja kaal 80-100 kg.

Levik Levinud on pea kõikjal Euroopas (v.a. enamuses Suurbritanniast ja Skandinaaviast), Aasia lõunapoolses osas ja vähesel määral Põhja-Aafrikas. Introdutseeritud populatsioone on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ja Austraalias. Eesti asub levila põhjaosas ja metssiga pole siinseid alasid pidevalt asustanud. Praegu on liik Eestis tavaline ja arvukas (umbes 12 000 isendit).

Elupaik ja eluviis Eelistavad tihedaid kuusenoorendikke või kuuse-alusmetsaga segametsi. Oluline on sobivate varjepaikade olemasolu. Võivad toituda pillirootihnikutes. Päevaseks puhkepaigaks on nt tihedad tuulemurrud või sipelgapesad. Aktiivne videvikus ja öösiti. Elavad vastavalt aastaajale vahelduva suurusega karjades, kus on tugev hierarhia.

Toitumine Segatoiduline. Taimsest toidust viljad, pähklid, juurikad, põllukultuurid jne. Loomsest toidust putukad, kahepaiksed, pisinärilised, linnumunad ja -pojad, raiped jne.

Sigimine Jooksuaeg novembris-detsembris. Siis moodustuvad sigimiskarjad, mis koosnevad ühest kuldist ja 2-3 indlevast emisest. Kuldite vahel võib toimuda võitlusi. Emiste tiinus kestab 120-140 päeva. 5-7 päeva enne poegimist eraldub emis karjast ja valmistab endale pesa. Pojad sünnivad märtsis-aprillis. Pesakonnas on tavaliselt 3-9 põrsast.

Kasv ja areng Põrsad kaaluvad sündides 1,2-1,4 kg. Esimese kümne elupäeva jooksul langeb nende kaal 150-400 grammi võrra ja hakkab siis jälle tõusma. Esimene elunädal veedetakse pesas, umbes kahenädalaselt hakkavad põrsad koos emisega ringi liikuma. Kuigi emapiima saavad nad veel 2-3 kuud, alustavad nad "päris" toidu söömist juba paari nädala vanuselt. Emaga jäädakse kuni uue jooksuaja alguseni. Eluiga looduses tüüpiliselt 4-5, maksimaalselt 10-14 aastat. Vangistuses võivad elada ka 20-30 aastat.

Koht ökosüsteemis Looduslikeks vaenlasteks hundid, põrsaid võivad murda ka suuremad ilvesed. Arvukus sõltub talvistest ilmadest ja lisasöötmisest. Samuti võib arvukus tugevalt kõikuda haiguste leviku mõjul, sh kodusigade nakkushaiguste tõttu. Mõjutab oma tegevusega oluliselt oma kodupiirkonna taime- ja loomakooslusi.

Ohustatus ja kaitse Ei ole Eestis looduskaitse all, on nii meil kui maailmas laiemalt soodsas seisundis olev liik. Kuulub jahiulukite sekka. Osades maailma piirkondades on nende arvukus üleküttimise tõttu vähenenud.

Liiginimi eesti keeles	Metssiga
Liiginimi ladina keeles	Sus scrofa
Rahvapäraseid nimesid	Metspahr, kutu
Suurus	Kultide keskmine tüvepikkus 118 cm ja kaal 100-150 kg, emiste keskmine tüvepikkus 116 cm ja kaal 80-100 kg.
Levik	Levinud on pea kõikjal Euroopas (v.a. enamuses Suurbritanniast ja Skandinaaviast), Aasia lõunapoolses osas ja vähesel määral Põhja-Aafrikas. Introdutseeritud populatsioone on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ja Austraalias. Eesti asub levila põhjaosas ja metssiga pole siinseid alasid pidevalt asustanud. Praegu on liik Eestis tavaline ja arvukas (umbes 12 000 isendit).
Elupaik ja eluviis	Eelistavad tihedaid kuusenoorendikke või kuuse-alusmetsaga segametsi. Oluline on sobivate varjepaikade olemasolu. Võivad toituda pillirootihnikutes. Päevaseks puhkepaigaks on nt tihedad tuulemurrud või sipelgapesad. Aktiivne videvikus ja öösiti. Elavad vastavalt aastaajale vahelduva suurusega karjades, kus on tugev hierarhia.
Toitumine	Segatoiduline. Taimsest toidust viljad, pähklid, juurikad, põllukultuurid jne. Loomsest toidust putukad, kahepaiksed, pisinärilised, linnumunad ja -pojad, raiped jne.
Sigimine	Jooksuaeg novembris-detsembris. Siis moodustuvad sigimiskarjad, mis koosnevad ühest kuldist ja 2-3 indlevast emisest. Kuldite vahel võib toimuda võitlusi. Emiste tiinus kestab 120-140 päeva. 5-7 päeva enne poegimist eraldub emis karjast ja valmistab endale pesa. Pojad sünnivad märtsis-aprillis. Pesakonnas on tavaliselt 3-9 põrsast.
Kasv ja areng	Põrsad kaaluvad sündides 1,2-1,4 kg. Esimese kümne elupäeva jooksul langeb nende kaal 150-400 grammi võrra ja hakkab siis jälle tõusma. Esimene elunädal veedetakse pesas, umbes kahenädalaselt hakkavad põrsad koos emisega ringi liikuma. Kuigi emapiima saavad nad veel 2-3 kuud, alustavad nad "päris" toidu söömist juba paari nädala vanuselt. Emaga jäädakse kuni uue jooksuaja alguseni. Eluiga looduses tüüpiliselt 4-5, maksimaalselt 10-14 aastat. Vangistuses võivad elada ka 20-30 aastat.
Koht ökosüsteemis	Looduslikeks vaenlasteks hundid, põrsaid võivad murda ka suuremad ilvesed. Arvukus sõltub talvistest ilmadest ja lisasöötmisest. Samuti võib arvukus tugevalt kõikuda haiguste leviku mõjul, sh kodusigade nakkushaiguste tõttu. Mõjutab oma tegevusega oluliselt oma kodupiirkonna taime- ja loomakooslusi.
Ohustatus ja kaitse	Ei ole Eestis looduskaitse all, on nii meil kui maailmas laiemalt soodsas seisundis olev liik. Kuulub jahiulukite sekka. Osades maailma piirkondades on nende arvukus üleküttimise tõttu vähenenud.