Naarits - täiendav info

Euroopa naarits

Liiginimi eesti keeles Euroopa naarits, naarits

Liiginimi ladina keeles Mustela lutreola

Rahvapäraseid nimesid Soosaarmas, veetuhkur

Suurus Isaste tüvepikkus 35-41 cm ja kaal 650-1100 g. Emaste tüvepikkus 31-35 cm ja kaal 450-600 g.

Levik Kunagisest laiast areaalist alles vaid üksikud isoleeritud populatsioonid Hispaania-Prantsusmaa piiril, Rumeenias, Ukrainas ja Venemaal. Eestis suri välja 1990. aastate keskpaigaks. 2000. aastal taasasustati Hiiumaale, seal elab nüüdseks mõnikümmend pesakonda.

Elupaik ja eluviis Poolveelise eluviisiga. Elupaigaks väikesed kiirevoolulised metsajõed ja ojad, mille kaldal on palju varjevõimalusi. Pesana kasutab pehme materjaliga vooderdatud puuõõnt, juurtevahelist tühimikku või kaldanõlva, pesi võib olla mitu. Üksiku eluviisiga, aktiivne öösiti.

Toitumine Loomtoiduline. Peamiselt toitub konnadest, kaladest, vähilaadsetest, veeputukatest, limustest, pisinärilistest või lindudest. Saaki püüab vees või veekogu läheduses.

Sigimine Jooksuaeg märtsis-aprillis, pojad sünnivad mai lõpus või juuni alguses. Ühes pesakonnas keskmiselt 4-5 poega.

Kasv ja areng Pojad sünnivad kaaludes 7-15 grammi ning on pimedad ja abitud. Silmad avanevad umbes 1-kuuselt, sama kaua kestab imetamine. Pojad iseseisvuvad sügisel ja saavad suguküpseks järgmisel kevadel. Tüüpiline eluiga looduses on 3 aastat.

Ohustatus ja kaitse Kuulub Eestis I kaitsekategooriasse ja on nii meil kui ka rahvusvaheliselt kriitilises seisundis. Suuremal osal oma levilast on liik välja surnud, sh Eestis (olemasolev populatsioon on kunstlikult loodud). Peamiseks kadumise põhjuseks on elupaikade kadumine ja üleküttimine, samuti toidu- ja elupaigakonkurents invasiivse võõrliigi mingiga.

Liiginimi eesti keeles	Euroopa naarits, naarits
Liiginimi ladina keeles	Mustela lutreola
Rahvapäraseid nimesid	Soosaarmas, veetuhkur
Suurus	Isaste tüvepikkus 35-41 cm ja kaal 650-1100 g. Emaste tüvepikkus 31-35 cm ja kaal 450-600 g.
Levik	Kunagisest laiast areaalist alles vaid üksikud isoleeritud populatsioonid Hispaania-Prantsusmaa piiril, Rumeenias, Ukrainas ja Venemaal. Eestis suri välja 1990. aastate keskpaigaks. 2000. aastal taasasustati Hiiumaale, seal elab nüüdseks mõnikümmend pesakonda.
Elupaik ja eluviis	Poolveelise eluviisiga. Elupaigaks väikesed kiirevoolulised metsajõed ja ojad, mille kaldal on palju varjevõimalusi. Pesana kasutab pehme materjaliga vooderdatud puuõõnt, juurtevahelist tühimikku või kaldanõlva, pesi võib olla mitu. Üksiku eluviisiga, aktiivne öösiti.
Toitumine	Loomtoiduline. Peamiselt toitub konnadest, kaladest, vähilaadsetest, veeputukatest, limustest, pisinärilistest või lindudest. Saaki püüab vees või veekogu läheduses.
Sigimine	Jooksuaeg märtsis-aprillis, pojad sünnivad mai lõpus või juuni alguses. Ühes pesakonnas keskmiselt 4-5 poega.
Kasv ja areng	Pojad sünnivad kaaludes 7-15 grammi ning on pimedad ja abitud. Silmad avanevad umbes 1-kuuselt, sama kaua kestab imetamine. Pojad iseseisvuvad sügisel ja saavad suguküpseks järgmisel kevadel. Tüüpiline eluiga looduses on 3 aastat.
Ohustatus ja kaitse	Kuulub Eestis I kaitsekategooriasse ja on nii meil kui ka rahvusvaheliselt kriitilises seisundis. Suuremal osal oma levilast on liik välja surnud, sh Eestis (olemasolev populatsioon on kunstlikult loodud). Peamiseks kadumise põhjuseks on elupaikade kadumine ja üleküttimine, samuti toidu- ja elupaigakonkurents invasiivse võõrliigi mingiga.