Euroopa naarits on Euroopa kõige ohustatum imetaja ja maailma kõige ohustatum väikekiskja. Veel eelmisel sajandil oli ta laialt levinud suuremas osas Kesk- ja Ida-Euroopast, kuid praeguseks on alles vaid üksikud isoleeritud asurkonnad Hispaania-Prantsusmaa piiril, Rumeenias, Ukrainas ja Venemaal. Populatsioonid hakkasid kahanema juba sajandi keskpaiku, Eesti loodusest kadus naarits täielikult 1990. aastate keskpaigaks. Aastal 2000 alustati pärast aastaid kestnud eeltööd euroopa naaritsa taasasustamist Hiiumaale. Praeguseks on õnnestunud seal luua üks naaritsate viimaseid pelgupaiku kogu Euroopas.
Põhjuseid, miks naarits välja suremise äärele on jõudnud, on mitmeid. Kindlasti andis oma panuse sellesse üleküttimine, samuti sobivate elupaikade kadumine. Ilmselt kadus viimnegi lootus aga siis, kui Euroopasse toodi võõrliigina pahaaimamatult ameerika naarits ehk mink, kellest sai siin aga invasiivne toidu- ja elupaigakonkurent euroopa naaritsale.
Euroopa naarits ja mink on välimuselt sarnased. Mõlemad on pika ja saleda kehaga ning pruuni karvastikuga. Põhiline erinevus on mokkade värvuses - mõlemal on näol valget, kuid kui naaritsal on valged nii üla- kui ka alamokk, siis mingil on valge ainult alamokk. Märgatav vahe on ka nende suuruses. Kuna mink on naaritsast omajagu suurem, suutis ta viimase edukalt välja tõrjuda, kuna elupaigad ja toiduobjektid on neil samad. Mõlemad on seotud kiirevooluliste metsajõgedega, kust püüda kalu, konni, vähilaadseid jms. Samas kui naarits saab hakkama ainult puhtaveeliste väikeste jõgede kaldal, suudab mink elada ka mujal, sh mere ääres, muutes ta siinses looduses veelgi edukamaks.
Naaritsate jooksuaeg on märtsis-aprillis ning pojad sünnivad mai lõpus või juuni alguses. Ühes pesakonnas on keskmiselt 4-5 poega, sündides on nad pimedad ja abitud ning kaaluvad vaid 7-15 grammi. Umbes ühe kuu vanuselt avanevad nende silmad, umbes sama kaua kestab ka imetamine. Naaritsad on üksiku eluviisiga ja emasloom hoolitseb poegade eest üksi. Sügisel pojad iseseisvuvad ja asuvad oma territooriume otsima. Tüüpiliselt elavad naaritsad looduses umbes 3-aastaseks.Tundub, et Hiiumaale loomaaia loomadest asustatud naaritsapopulatsioonil läheb üsna hästi. Seal arvatakse elavat ligi 100 isendi ringis ning praeguseks on pea kõik loomad juba saarel sündinud, mitte inimeste poolt sisse toodud. Naaritsaekspertidel on plaanis ka naaritsate asustamine Saaremaale, kuid kindel on see, et naaritsad ei saa püsima jääda kuskile, kus võõrliik mink juba ees on (Hiiumaa tuli selleks minkidest tühjaks küttida). Teisi Euroopa allesjäänud asurkondi ähvardab samuti kadumine. Aeg näitab, kas Hiiumaa jääb viimaseks naaritsate pelgupaigaks või õnnestub neid veel laiemalt päästa. Tõsiasi on, et minkidest lahti saamine Euroopas on praeguseks võimatu.