| Liiginimi eesti
keeles |
Pisihiir |
| Liiginimi
ladina keeles |
Micromys
minutus |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Väikehiir,
kõrrehiir, ronihiir |
| Suurus |
Tüvepikkus 46-80 mm, saba 40-75 mm.
Kaal 4-11 g. |
Levik ja
arvukus
|
Levinud Euraasia parasvöötmes ja
Ida-Hiinas. Eesti mandriosas kõikjal tavaline ja suhteliselt
arvukas, saartel haruldane. |
| Elupaik ja
eluviis |
Asustab tiheda ja kõrge
rohttaimestikuga alasid, nt niite, põlde, roostikke ja
metsaservi. Ehitab maast 30-60 cm kõrgusele rohttaimede vartele
5-10 cm läbimõõduga kerakujulise pesa. Talvised pesad asuvad
maa-alustes urgudes või puuõõntes. Aktiivne ööpäev läbi, kuid
rohkem öösel. Suure osa ajast veedab rohttaimedel ronides. |
| Toitumine |
Segatoiduline. Toiduks seemned,
marjad ja nektar ning putukad või nende vastsed. Toidupuudusel
võib ette tulla kannibalismi. |
| Sigimine |
Sigimisperiood kestab aprillist
septembrini. Aastas on 2-6 pesakonda. Tiinus kestab 19 päeva ja
ühes pesakonnas on tavaliselt 2-6 (kuni 8) poega. |
| Kasv ja areng |
Pojad on sündides pimedad, silmad
avanevad umbes nädalavanuselt. Imetamine kestab kuni 16 päeva ja
juba 4-5 nädala vanuselt on noorloomad iseseisvad ja suguküpsed.
Keskmine eluiga looduses on 1,5 aastat, maksimaalselt 3 aastat. |
| Koht
ökosüsteemis |
Looduslikeks vaenlasteks on
väikekiskjad ja röövlinnud. |
| Ohustatus ja
kaitse |
Ei kuulu
looduskaitse alla ning on soodsas seisundis nii Eestis kui ka
levilal laiemalt.
|