| Liiginimi eesti
keeles |
Punahirv |
| Liiginimi ladina keeles |
Cervus elaphus
|
| Rahvapäraseid nimesid |
Hirv |
| Suurus |
Tüvepikkus 165-230 cm, õlakõrgus
isastel keskmiselt 136 cm, emastel 121 cm. Kaal isastel
keskmiselt 208 kg, emastel 123 kg. |
Levik ja arvukus
|
Levinud Euroopas - põhjapiir jääb
Kesk-Norrasse, Rootsi ja Eestisse. Kohati lünkliku levikuga.
Ajalooliselt on looduslikult Eesti aladel levinud, kuid taandus
siit jahedamal ajal. Praegune populatsioon on tekkinud
introdutseeritud loomadest. Levinud üle kogu Eesti, kuid eriti
arvukad Lääne-Eestis ja suurematel saartel. |
| Elupaik ja eluviis |
Mujal levinud pigem mägisel
maastikul. Eelistab tihedama alusmetsaga puistuid, eriti
laialehiseid metsi, aga ka okasmetsi, kus leidub raiesmikke.
Aktiivne õhtul ja varahommikul. Elavad perekondlikes rühmades,
mille struktuur sõltub aastaajast. |
| Toitumine |
Taimtoiduline. Suvel eelistab
rohttaimi, talvel puude ja põõsaste võrseid, tammetõrusid või
põllukultuure. Võivad kasutada lisasöötmiskohti. |
| Sigimine |
Jooksuaeg on septembris-oktoobris,
sellel ajal toimuvad isaste võitlused. Tugevam isane paaritub
kõigi karjas olevate emastega, keda võib olla 3-20. Tiinus
kestab 230-258 päeva, pojad sünnivad mais või juuni alguses.
Tavaliselt on korraga 1 vasikas. |
| Kasv ja areng |
Vasikas kaalub sündides 8-13 kg ja on
pea kohe valmis jalule tõusma. Juba kahe nädala pärast on nad
valmis karjaga liituma ning kahekuuselt võõrduvad emapiimast.
Siiski jäävad nad emaga kokku terveks aastaks, kuni sünnivad
järgmised vasikad. Sündides on neil tähniline kasukas, täpid
hajuvad suve lõpuks. Suguküpsus saabub 1,5-aastaselt. Looduses
võivad elada 15-20-aastaseks. |
| Koht
ökosüsteemis |
Looduslikuks vaenlaseks on hunt,
vasikate puhul ka ilves. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole Eestis looduskaitse all ning
on soodsas seisundis nii meil kui ka levilal laiemalt. Jahiuluk.
|