Latikas - täiendav info

Latikas

Liiginimi eesti keeles Latikas

Liiginimi ladina keeles Abramis brama (L.)

Rahvapäraseid nimesid Latik, preeks, preks, prõks, lasn, lahn, labakas, valetaja, kalaema

Kehamõõtmed Täiskasvanud latika pikkus 20...30 cm, Eesti rekord 58 cm, maailmarekord 82 cm.

Kehamass Täiskasvanult 100...500 g, Eesti raskeim on olnud 5,5 kg, maailmarekord 11,56 kg.

Levik Levilaks on Euroopa põhja pool Püreneesid ja Alpe kuni 67° põhjalaiuseni Soomes. Eestis asustab mageveekogusid ja riimveelisi merelahti. Puudub Lääne-Eesti saartel.

Arvukus Siseveekogudes on meil suhteliselt tavaline liik. Elab umbes 170 mandriosa järves ja suuremates jõgedes. Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest, Emajõest ning Võrtsjärvest püütakse kokku 600-800 tonni aastas.

Elupaik ja -viis On peamiselt rohketoiteliste järvede ja aeglasevooluliste jõgede kala, harvem leidub ka magestunud merelahtedes. Noorelt elab kaldalähedases rikkaliku taimestikuga vees, hiljem meeldib rohkem kaldast eemal olev ja taimestikuvaene paik mudase (vähem liivase) põhja lähedal. Eluviis võib olla nii liikuv, kui paikne. Aktiivsus on enam-vähem võrdne kogu ööpäeva jooksul, ehkki toitumine langeb peamiselt hommiku- ja õhtutundidele. Latikas on parvekala.

Toitumine Latka toit on väga mitmekesine - praktiliselt kõik söödav, mis ta veekogu põhjast tuhnides leiab. Meelistoiduks on suured surusääse vastsed. Noorkalad toituvad rohkem zooplanktonist. Aasta lõikes on kõige intensiivsem toitumine suvel juunis-juulis, ööpäeva jooksul aga hommikul ja õhtul. Kudemise ajal vanemad kalad paastuvad. Toidu leidmisel on peamiseks meeleks nägemine, tähtis roll on ka kuulmisel. Toitu "pumpab" veekogu põhjast väljasopistatava suuga.

Sigimine Suguküpsuse saavutab suhteliselt hilja (isased 5...9 aastaselt, 26...37 cm pikkusena, emased 6...10 aastaselt, 28...39 cm pikkusena). Kudema läheb mais või juunis. Kudemise algul peab veetemperatuur olema 12...15 °C, aga massilise kudemise ajal on see 15...17 °C, mis on suhteliselt soe. Eelnevalt hõivab iga isane oma ala (tavaliselt vaatevälja suurune), mida kaitseb rivaalide eest. Kudemine toimub madalas kaldaäärses vees olevatele taimedele, millele mari kleepub. Kehakaaluga võrreldes on latika marjaterade arv väike: 30...500 tuhat. Koetud marjatera suurus on 1,2...1,5 mm. Koevad sageli mitmes rühmas vastavalt isendite suurusele, suured isendid koevad varem.

Areng Inkubatsiooni aeg 10 päeva. Koorunud vastse pikkus on 5 mm. Kasvukiirus sõltub veekogu zooplanktonirohkusest, mis on kahel esimesel aastal latika põhitoiduks. Suguküpsus saabub ~6 aasta vanuselt. Kõrgeim teadaolev eluiga on ulatunud 32 aastani. Emased elavad isastest kauem.

Koht ökosusteemis Sagedasemad vaenlased latikale on luts, koha ja haug. Kuna latikas on eelkõige põhjakala, siis röövlinnud talle olulisteks vaenlasteks ei ole. Toidukonkurentidest on latikale kõige ohtlikum kiisk, Võrtsjärves ka angerjas. Latikas on üks tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete kalu. Tal on maitsev, üsna rasvarikas (2...10%) valge liha, kuid palju luid. Parim on ta hautatud või ahjukalana koorekastmes ja kuum- või külmsuitsukalana.

Ohustatus ja kaitse Arvukuse säilimisega ei ole olulisi probleeme, kaitstavate liikide hulka ei kuulu. Varude kaitseks kehtestatud Peipsi, Pihkva, Lämmijärves, Emajões ja Väikeses Emajões alammõõt 35 cm. Meres ja Võrtsjärves püügikeeluaega ei ole kehtestatud. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves püügikeeluaeg 5. mai- 10. juuni, välja arvatud püük lihtkäsi- ja käsiõngega. Teistes siseveekogudes keeluaeg 1. mai- 10. juuni, välja arvatud lihtkäsi-, käsi- ja põhjaõngega. Harrastuspüügil lubatud ööpäevas püüda kuni 15 latikat.

Liiginimi eesti keeles	Latikas
Liiginimi ladina keeles	Abramis brama (L.)
Rahvapäraseid nimesid	Latik, preeks, preks, prõks, lasn, lahn, labakas, valetaja, kalaema
Kehamõõtmed	Täiskasvanud latika pikkus 20...30 cm, Eesti rekord 58 cm, maailmarekord 82 cm.
Kehamass	Täiskasvanult 100...500 g, Eesti raskeim on olnud 5,5 kg, maailmarekord 11,56 kg.
Levik	Levilaks on Euroopa põhja pool Püreneesid ja Alpe kuni 67° põhjalaiuseni Soomes. Eestis asustab mageveekogusid ja riimveelisi merelahti. Puudub Lääne-Eesti saartel.
Arvukus	Siseveekogudes on meil suhteliselt tavaline liik. Elab umbes 170 mandriosa järves ja suuremates jõgedes. Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest, Emajõest ning Võrtsjärvest püütakse kokku 600-800 tonni aastas.
Elupaik ja -viis	On peamiselt rohketoiteliste järvede ja aeglasevooluliste jõgede kala, harvem leidub ka magestunud merelahtedes. Noorelt elab kaldalähedases rikkaliku taimestikuga vees, hiljem meeldib rohkem kaldast eemal olev ja taimestikuvaene paik mudase (vähem liivase) põhja lähedal. Eluviis võib olla nii liikuv, kui paikne. Aktiivsus on enam-vähem võrdne kogu ööpäeva jooksul, ehkki toitumine langeb peamiselt hommiku- ja õhtutundidele. Latikas on parvekala.
Toitumine	Latka toit on väga mitmekesine - praktiliselt kõik söödav, mis ta veekogu põhjast tuhnides leiab. Meelistoiduks on suured surusääse vastsed. Noorkalad toituvad rohkem zooplanktonist. Aasta lõikes on kõige intensiivsem toitumine suvel juunis-juulis, ööpäeva jooksul aga hommikul ja õhtul. Kudemise ajal vanemad kalad paastuvad. Toidu leidmisel on peamiseks meeleks nägemine, tähtis roll on ka kuulmisel. Toitu "pumpab" veekogu põhjast väljasopistatava suuga.
Sigimine	Suguküpsuse saavutab suhteliselt hilja (isased 5...9 aastaselt, 26...37 cm pikkusena, emased 6...10 aastaselt, 28...39 cm pikkusena). Kudema läheb mais või juunis. Kudemise algul peab veetemperatuur olema 12...15 °C, aga massilise kudemise ajal on see 15...17 °C, mis on suhteliselt soe. Eelnevalt hõivab iga isane oma ala (tavaliselt vaatevälja suurune), mida kaitseb rivaalide eest. Kudemine toimub madalas kaldaäärses vees olevatele taimedele, millele mari kleepub. Kehakaaluga võrreldes on latika marjaterade arv väike: 30...500 tuhat. Koetud marjatera suurus on 1,2...1,5 mm. Koevad sageli mitmes rühmas vastavalt isendite suurusele, suured isendid koevad varem.
Areng	Inkubatsiooni aeg 10 päeva. Koorunud vastse pikkus on 5 mm. Kasvukiirus sõltub veekogu zooplanktonirohkusest, mis on kahel esimesel aastal latika põhitoiduks. Suguküpsus saabub ~6 aasta vanuselt. Kõrgeim teadaolev eluiga on ulatunud 32 aastani. Emased elavad isastest kauem.
Koht ökosusteemis	Sagedasemad vaenlased latikale on luts, koha ja haug. Kuna latikas on eelkõige põhjakala, siis röövlinnud talle olulisteks vaenlasteks ei ole. Toidukonkurentidest on latikale kõige ohtlikum kiisk, Võrtsjärves ka angerjas. Latikas on üks tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete kalu. Tal on maitsev, üsna rasvarikas (2...10%) valge liha, kuid palju luid. Parim on ta hautatud või ahjukalana koorekastmes ja kuum- või külmsuitsukalana.
Ohustatus ja kaitse	Arvukuse säilimisega ei ole olulisi probleeme, kaitstavate liikide hulka ei kuulu. Varude kaitseks kehtestatud Peipsi, Pihkva, Lämmijärves, Emajões ja Väikeses Emajões alammõõt 35 cm. Meres ja Võrtsjärves püügikeeluaega ei ole kehtestatud. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves püügikeeluaeg 5. mai- 10. juuni, välja arvatud püük lihtkäsi- ja käsiõngega. Teistes siseveekogudes keeluaeg 1. mai- 10. juuni, välja arvatud lihtkäsi-, käsi- ja põhjaõngega. Harrastuspüügil lubatud ööpäevas püüda kuni 15 latikat.