Koger - täiendav info

Koger

Liiginimi eesti keeles Koger

Liiginimi ladina keeles Carassius carassius (L.)

Rahvapäraseid nimesid Kogre, kogra, kogras, mudakoger, karuks, karus, koks, mudak

Kehamõõtmed Keskmine kehapikkus on 10...25 cm, pikim Eestist püütud isend on olnud 45 cm.

Kehamass Kaalub tavaliselt 50...500 g, raskeim Eestist püütud koger on olnud 2,4 kg.

Levik Koger on levinud Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopas ning Aasias kuni Kolõma jõeni. Kokre on paljudesse riikidesse sisse viidud, sealhulgas ka Hispaaniasse ja Austraaliasse. Eestis on levinud umbes kahes kolmandikus järvedest ja paljudes aeglase vooluga jõgedes. Asustab ka madala soolsusega rannikumerd. Kuna on väga vastupidav hapnikupuudusele, asustab ka väikeseid metsa- ja soojärvi ja isegi tiike, kus teised kalad ei suuda elada. Sellistes veekogudes elavad kääbuskasvulised "mudakogred".

Arvukus Laialt levinud, kuid keskmise arvukusega.

Elupaik ja -viis Koger elab seisva või nõrgalt läbivoolava veega veekogudes, armastab mudast põhja ja seetõttu võib elada isegi madalates tiikides. Eelistab madalat, sooja vett rohke taimestikuga. On erakordselt vastupidav hapnikuvaestele ja happelise veega tingimustele. Talub ülihästi veekogude talvist hapnikuvaegust. Talve veedavad veekogude põhjamudas. On paikse eluviisiga, võib elada nii parves kui üksikult.

Toitumine Noored kogred toituvad zooplanktonist hiljem toituvad peamiselt põhjaorganismidest (eriti surusääsklaste vastsetest ja limustest) ja taimse kõdu rikkast põhjamudast. Toitub intensiivselt suvel, talvel ei toitu.

Sigimine Koeb juuni algusest augusti keskpaigani veekogu taimestikurikastes osades. Mari kleepub veetaimedele. Kudemiseks peab veetemperatuur olema vähemalt 17...18 °C. Koeb 20...320 tuhat marjatera, mille läbimõõt on 1,05...1,2 mm.

Areng Marja areng kestab 3...4 päeva. Vastne koorub 5...6 mm pikkusena. Suguküpseks saab 3...5 aasta vanuselt. Aeglase kasvuga kala. Kogre maksimaalset vanust ei teata, kuid arvatakse, et see võib ulatuda 20...30 aastani.

Koht ökosüsteemis Kogre liha on maitsev, kuid vähe hinnatud, seetõttu ei oma töönduslikku tähtsust. Omab mõningat tähtsust spordikalana. Aeglase kasvu tõttu on ta kalakasvatuslikult vähe hinnatud. Umbjärvede kalamajandamisel on asendamatu.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla.

Liiginimi eesti keeles	Koger
Liiginimi ladina keeles	Carassius carassius (L.)
Rahvapäraseid nimesid	Kogre, kogra, kogras, mudakoger, karuks, karus, koks, mudak
Kehamõõtmed	Keskmine kehapikkus on 10...25 cm, pikim Eestist püütud isend on olnud 45 cm.
Kehamass	Kaalub tavaliselt 50...500 g, raskeim Eestist püütud koger on olnud 2,4 kg.
Levik	Koger on levinud Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopas ning Aasias kuni Kolõma jõeni. Kokre on paljudesse riikidesse sisse viidud, sealhulgas ka Hispaaniasse ja Austraaliasse. Eestis on levinud umbes kahes kolmandikus järvedest ja paljudes aeglase vooluga jõgedes. Asustab ka madala soolsusega rannikumerd. Kuna on väga vastupidav hapnikupuudusele, asustab ka väikeseid metsa- ja soojärvi ja isegi tiike, kus teised kalad ei suuda elada. Sellistes veekogudes elavad kääbuskasvulised "mudakogred".
Arvukus	Laialt levinud, kuid keskmise arvukusega.
Elupaik ja -viis	Koger elab seisva või nõrgalt läbivoolava veega veekogudes, armastab mudast põhja ja seetõttu võib elada isegi madalates tiikides. Eelistab madalat, sooja vett rohke taimestikuga. On erakordselt vastupidav hapnikuvaestele ja happelise veega tingimustele. Talub ülihästi veekogude talvist hapnikuvaegust. Talve veedavad veekogude põhjamudas. On paikse eluviisiga, võib elada nii parves kui üksikult.
Toitumine	Noored kogred toituvad zooplanktonist hiljem toituvad peamiselt põhjaorganismidest (eriti surusääsklaste vastsetest ja limustest) ja taimse kõdu rikkast põhjamudast. Toitub intensiivselt suvel, talvel ei toitu.
Sigimine	Koeb juuni algusest augusti keskpaigani veekogu taimestikurikastes osades. Mari kleepub veetaimedele. Kudemiseks peab veetemperatuur olema vähemalt 17...18 °C. Koeb 20...320 tuhat marjatera, mille läbimõõt on 1,05...1,2 mm.
Areng	Marja areng kestab 3...4 päeva. Vastne koorub 5...6 mm pikkusena. Suguküpseks saab 3...5 aasta vanuselt. Aeglase kasvuga kala. Kogre maksimaalset vanust ei teata, kuid arvatakse, et see võib ulatuda 20...30 aastani.
Koht ökosüsteemis	Kogre liha on maitsev, kuid vähe hinnatud, seetõttu ei oma töönduslikku tähtsust. Omab mõningat tähtsust spordikalana. Aeglase kasvu tõttu on ta kalakasvatuslikult vähe hinnatud. Umbjärvede kalamajandamisel on asendamatu.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu looduskaitse alla.