Räim - täiendav info

Räim

Liiginimi eesti keeles Räim

Liiginimi ladina keeles Clupea harengus membras (L.)

Rahvapäraseid nimesid Silk, strommen, kevadkudukala, jõeräim, jääkala, jääharv räim, kapuskas, brigadiir, parvejuht.

Kehamõõtmed Keskmine kehapikkus 10...18 cm, esineb ka nn. hiidräimi, kelle pikkus ulatub kuni 40 cm-ni.

Kehamass Keskmiselt 12...45 g, hiidräimedel üle 1 kg

Levik Läänemeres 4 populatsiooni: Riia lahes, Soome lahes, Hiiumaa ümbruses ja Saaremaa ümbruses.

Arvukus On Läänemeres tavaline.

Elupaik ja -viis Avaveelise eluviisiga merekala, kes laskub rohkem kui 100 m sügavusele. Elab suurtes ja väga liikuvates parvedes, mis sooritavad seoses toitumise ja kudemisega küllalt ulatuslikke rändeid. Parved moodustavad nn. koondisi, mille läbimõõt võib ulatuda sadadesse meetritesse. Juhuslikult võib tungida ka suuremate jõgede suudmealadel magevette. Kevadel ja suvel esineb selge ööpäevane vertikaalne ränne: ööseks üles pinnakihtidesse, päevaks sügavamale.

Toitumine Toitub zooplanktonist, eeskätt aerjalalistest ja natuke suurematest lõhkjalalistest. Sööb ainult päeval, talvel veetemperatuuril alla +2°C ei toitu üldse. Hiidräimed on röövtoidulised, toituvad peamiselt suurematest põhjas elutsevatest vähilaadsetest ja väikestest kaladest: ogalikest ja luukaritsast.

Sigimine Räimi jagatakse kudemisaja järgi kahte gruppi - kevadräim koeb aprilli teisest poolest juulini, sügisräim augustist septembrini. Räim siirdub kudema liikuva veegas rannikualadele. Koeb 4...12 m sügavusel. Kudemiseks sobiv temperatuur vahemikus 2,4...16 °C . Kõik räimed koevad kruusasele põhjale. Mari on kleepuv, kinnitub põhja külge. Marjaterade hulk 6...90 tuhat, läbimõõt 1,0...1,50 mm.

Areng Emrüonaalne areng kestab 4...8 ööpäeva, 1 kuu vanusena moondub vastne maimuks, kes toitub valdavalt selgrootute vastsetest ning kasvab 1 eluaasta lõpuks 7...8 cm pikkuseks. Suguküsuse saavutab 2...3 aastaselt, keskmine eluiga 2...4 aastat. Maksimaalselt elab kuni 20 a. vanaks.

Koht ökosüsteemis On toiduks paljudele röövkaladele (eriti tursk, kammeljas), hüljestele, veelindudele. Räime marjast toituvad siig, emakala, ogalik. Noortel räimedel esineb toidukonkurents kiluga. On juba sajandeid olnud üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda tarvitatakse värskelt, soolatult, suitsutatult ja konserveeritult.

Ohustatus ja kaitse Räime ohustab intensiivne väljapüük, aga ka inimtegevuse jääkproduktid, mis satuvad eeskätt rannikuvetesse, kuhu räim koeb ja kus arenevad vastsed. Talvel võib ohustada hapnikupuudus põhjakihtides. Eesti astumisel Euroopa Liitu kaotati räimel alammõõt, selle asemel on kehtestatud lubatud silmasuurused püügivahenditele. Ei kuulu looduskaitse alla.

Liiginimi eesti keeles	Räim
Liiginimi ladina keeles	Clupea harengus membras (L.)
Rahvapäraseid nimesid	Silk, strommen, kevadkudukala, jõeräim, jääkala, jääharv räim, kapuskas, brigadiir, parvejuht.
Kehamõõtmed	Keskmine kehapikkus 10...18 cm, esineb ka nn. hiidräimi, kelle pikkus ulatub kuni 40 cm-ni.
Kehamass	Keskmiselt 12...45 g, hiidräimedel üle 1 kg
Levik	Läänemeres 4 populatsiooni: Riia lahes, Soome lahes, Hiiumaa ümbruses ja Saaremaa ümbruses.
Arvukus	On Läänemeres tavaline.
Elupaik ja -viis	Avaveelise eluviisiga merekala, kes laskub rohkem kui 100 m sügavusele. Elab suurtes ja väga liikuvates parvedes, mis sooritavad seoses toitumise ja kudemisega küllalt ulatuslikke rändeid. Parved moodustavad nn. koondisi, mille läbimõõt võib ulatuda sadadesse meetritesse. Juhuslikult võib tungida ka suuremate jõgede suudmealadel magevette. Kevadel ja suvel esineb selge ööpäevane vertikaalne ränne: ööseks üles pinnakihtidesse, päevaks sügavamale.
Toitumine	Toitub zooplanktonist, eeskätt aerjalalistest ja natuke suurematest lõhkjalalistest. Sööb ainult päeval, talvel veetemperatuuril alla +2°C ei toitu üldse. Hiidräimed on röövtoidulised, toituvad peamiselt suurematest põhjas elutsevatest vähilaadsetest ja väikestest kaladest: ogalikest ja luukaritsast.
Sigimine	Räimi jagatakse kudemisaja järgi kahte gruppi - kevadräim koeb aprilli teisest poolest juulini, sügisräim augustist septembrini. Räim siirdub kudema liikuva veegas rannikualadele. Koeb 4...12 m sügavusel. Kudemiseks sobiv temperatuur vahemikus 2,4...16 °C . Kõik räimed koevad kruusasele põhjale. Mari on kleepuv, kinnitub põhja külge. Marjaterade hulk 6...90 tuhat, läbimõõt 1,0...1,50 mm.
Areng	Emrüonaalne areng kestab 4...8 ööpäeva, 1 kuu vanusena moondub vastne maimuks, kes toitub valdavalt selgrootute vastsetest ning kasvab 1 eluaasta lõpuks 7...8 cm pikkuseks. Suguküsuse saavutab 2...3 aastaselt, keskmine eluiga 2...4 aastat. Maksimaalselt elab kuni 20 a. vanaks.
Koht ökosüsteemis	On toiduks paljudele röövkaladele (eriti tursk, kammeljas), hüljestele, veelindudele. Räime marjast toituvad siig, emakala, ogalik. Noortel räimedel esineb toidukonkurents kiluga. On juba sajandeid olnud üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda tarvitatakse värskelt, soolatult, suitsutatult ja konserveeritult.
Ohustatus ja kaitse	Räime ohustab intensiivne väljapüük, aga ka inimtegevuse jääkproduktid, mis satuvad eeskätt rannikuvetesse, kuhu räim koeb ja kus arenevad vastsed. Talvel võib ohustada hapnikupuudus põhjakihtides. Eesti astumisel Euroopa Liitu kaotati räimel alammõõt, selle asemel on kehtestatud lubatud silmasuurused püügivahenditele. Ei kuulu looduskaitse alla.