Merisiig - täiendav info

Merisiig

Liiginimi eesti keeles Merisiig

Liiginimi ladina keeles Coregonus lavaretus lavaretus (L.)

Rahvapäraseid nimesid Siig, meresiig, läänemere siig, sik, siken.

Kehamõõtmed Keskmine pikkus 40...60 cm, suurim Eestis püütud isend 63 cm.

Kehamass Kaalub tavaliselt kuni 3,5 kg, Eesti rekord on 5,2 kg.

Levik Levinud kogu Läänemeres, ka Botnia ja Soome lahes. Eestis elab erineva sagedusega kogu ranniku ulatuses ning Narva ja Pärnu jões.

Arvukus Eesti rannikuvetes kohtab seda liiki kõikjal, kuid arvukus on piirkonniti väga erinev.

Elupaik ja -viis Merisiig on riimveeline poolsiirdekala, kes armastab selget, hapnikurikast ja külma vett. Elab keskmistes veekihtides või põhja lähedal. Päevase eluviisiga, eelistab liikuda parves, võib sooritada piiratud ulatusega rändeid.

Toitumine Juba ühepäevasena hakkavad siiavastsed püüdma planktoniloomakesi. 11...13 cm pikkused maimud lähevad üle põhjaloomastikust toitumisele. Vanemate siigade toit on mitmekesine - väikesed limused, kakandilised, hüdraloomad, kirpvähilised, putukad, ka väikesed kalad ja kalamari.

Sigimine Koeb oktoobri teisest poolest detsembrini, selleks siirdub jõgedesse või lainetuse eest kaitstud madala põhjaga (0,5...2 m) merelahtedesse. Oluline on kõva põhi (tihe liiv, kruus, kivid). Koeb korduvalt, erinevate partneritega, ainult videvikus või öösel. Marjaterad laskuvad veekogu põhja ja hauduvad seal kevadeni. Marja hulk 12...60 tuhat, marjatera suurus 2,5...3 mm.

Areng Vastsed kooruvad aprillis pärast jää lagunemist, on väga liikuvad ja hoiduvad parvedesse. Moone maimuks toimub 1,5...2 kuu möödudes. Isased saavad suguküpseks 3...4, emased 4...6 aastaga. Merisiig elab maksimaalselt 20 aastat vanaks.

Koht ökosüsteemis Täiskasvanud siig on kiire ja ettevaatlik kala, seetõttu looduslikke vaenlasi tal palju pole. Merisiig on väärtuslik töönduskala, kelle liha tarvitatakse peamiselt soolatult. Varude suurendamiseks hautakse marja ja kasvatatakse vastseid ka kunstlikult (seejärel lastakse merelahtedesse).

Ohustatus ja kaitse Merisiiga võib ohustada talvine veekogude hapnikupuudus ja madal veeseis. Ei kuulu looduskaitse alla. Alammõõt 35 cm. Püük on keelatud Pärnu jões 15. oktoobrist 15. novembrini, Ruhnu saare 20 m samasügavusjoonest madalamal 25. oktoobrist kuni 1. detsembrini.

Liiginimi eesti keeles	Merisiig
Liiginimi ladina keeles	Coregonus lavaretus lavaretus (L.)
Rahvapäraseid nimesid	Siig, meresiig, läänemere siig, sik, siken.
Kehamõõtmed	Keskmine pikkus 40...60 cm, suurim Eestis püütud isend 63 cm.
Kehamass	Kaalub tavaliselt kuni 3,5 kg, Eesti rekord on 5,2 kg.
Levik	Levinud kogu Läänemeres, ka Botnia ja Soome lahes. Eestis elab erineva sagedusega kogu ranniku ulatuses ning Narva ja Pärnu jões.
Arvukus	Eesti rannikuvetes kohtab seda liiki kõikjal, kuid arvukus on piirkonniti väga erinev.
Elupaik ja -viis	Merisiig on riimveeline poolsiirdekala, kes armastab selget, hapnikurikast ja külma vett. Elab keskmistes veekihtides või põhja lähedal. Päevase eluviisiga, eelistab liikuda parves, võib sooritada piiratud ulatusega rändeid.
Toitumine	Juba ühepäevasena hakkavad siiavastsed püüdma planktoniloomakesi. 11...13 cm pikkused maimud lähevad üle põhjaloomastikust toitumisele. Vanemate siigade toit on mitmekesine - väikesed limused, kakandilised, hüdraloomad, kirpvähilised, putukad, ka väikesed kalad ja kalamari.
Sigimine	Koeb oktoobri teisest poolest detsembrini, selleks siirdub jõgedesse või lainetuse eest kaitstud madala põhjaga (0,5...2 m) merelahtedesse. Oluline on kõva põhi (tihe liiv, kruus, kivid). Koeb korduvalt, erinevate partneritega, ainult videvikus või öösel. Marjaterad laskuvad veekogu põhja ja hauduvad seal kevadeni. Marja hulk 12...60 tuhat, marjatera suurus 2,5...3 mm.
Areng	Vastsed kooruvad aprillis pärast jää lagunemist, on väga liikuvad ja hoiduvad parvedesse. Moone maimuks toimub 1,5...2 kuu möödudes. Isased saavad suguküpseks 3...4, emased 4...6 aastaga. Merisiig elab maksimaalselt 20 aastat vanaks.
Koht ökosüsteemis	Täiskasvanud siig on kiire ja ettevaatlik kala, seetõttu looduslikke vaenlasi tal palju pole. Merisiig on väärtuslik töönduskala, kelle liha tarvitatakse peamiselt soolatult. Varude suurendamiseks hautakse marja ja kasvatatakse vastseid ka kunstlikult (seejärel lastakse merelahtedesse).
Ohustatus ja kaitse	Merisiiga võib ohustada talvine veekogude hapnikupuudus ja madal veeseis. Ei kuulu looduskaitse alla. Alammõõt 35 cm. Püük on keelatud Pärnu jões 15. oktoobrist 15. novembrini, Ruhnu saare 20 m samasügavusjoonest madalamal 25. oktoobrist kuni 1. detsembrini.