Merisiig
Merisiig on saleda kehakujuga, hõbedane,
valge kõhuga ja väikese peaga kala. Täiskasvanuna on ta
kehapikkus 30...50 cm ning kaal 0,7...2 kg. Ta on üsna
tavaline kala, kes asustab kogu Läänemerd. Eestis elab siig
erineva sagedusega kõikides rannikuvetes ning Pärnu ja Narva
jões.
Merisiig on külma ja selge vee elanik, kes
elutseb vähese soolsusega merelahtedes ning jõgede suudmetes.
Siiad eelistavad koguneda parvedesse ning liiguvad rohkem
põhjalähedastes veekihtides. Kudemiseks võivad nad siirduda
jõgedesse, kuid ei pruugi seda teha. Enim meeldivateks
kudemispaikadeks on madalad, lainetuse eest kaitstud merelahed,
kus on kõva liiva-, kruusa- või kivipõhi. Siiad koevad
hilissügisel oktoobri lõpust detsembrini. Kuigi siig on
üldiselt päevase eluviisiga, toimub kudemine õhtuhämaruses
või öö varjus. Marja ja niisa heitmine toimub veepinnal.
Pärast kudemist läheb paar lahku, kumbki osapool leiab omale
aga uue partneri. Kogenud kalurid räägivad, et siiad tekitavad
veepinnal järsult suunda muutes tugevaid veekeeriseid, mis
paiskavad viljastatud marja vees laiali. Sellega kaasnevad
veeplartsatused, mille järgi saab siigade pulmaplatsi juba
kaugelt kindlaks määrata. Niiviisi jõuavad siia marjaterad
veekogu põhjale tugevasti hajutatult ning marjasööjatel on
neid raskem kätte saada. Kahjuks on suurimad marjaröövlid
siiad ise. Jälgides liigikaaslaste paaritumist, ahmivad nad
ahnelt põhjalaskuvaid marjateri. Mari areneb külmas vees kuni
kevadeni ja vastsed kooruvad peale jää lagunemist aprillis.
Pisikesed siiad toituvad alguses
planktonist ja hiljem põhjaloomastikust. Täiskasvanute
toiduspekter on lai: siia kuuluvad väikesed limused,
hüdraloomad, kirpvähilised ja väikesed kalad (mudilake).
Siig on kaval kala, kes oskab hästi
püüniseid vältida. Ta on osav põgenema mõrdadest ja
nootadest, võrkudest hiilib aga lihtsalt mööda. Siia liha
peetakse delikatessiks, seda eriti soolatult. Siiavarude
suurendamiseks inkubeeritakse marja kunstlikult ning koorunud
maimud lastakse merelahtedesse. Looduses ohustab teda talvine
veekogude hapnikupuudus. Looduskaitse alla ei kuulu.