Karpkala - täiendav info

Karpkala

Liiginimi eesti keeles Karpkala, sasaan

Liiginimi ladina keeles Cyprinus carpio (L.)

Rahvapäraseid nimetusi Karp, karvikala, karbikala.

Kehamõõtmed Võib kasvada kuni 1,2 m pikkuseks.

Kehamass Võib kaaluda kuni 20 kg, Eesti rekord 18,5 kg.

Levik Algne levila on ilmselt Ida-Aasia (Hiina ja selle naabrus). Läänepoolne looduslik levila hõlmab Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondi. Sasaani kultuurvormi, karpkala, on levitatud kogu maailma parasvöötme piirkondadesse. Eestis kasvatatakse alates 1893. aastast arvatavasti Doonau vesikonnast pärinevat karbitõugu. Teda on lastud mitmetesse järvedesse ja jõgedesse ning rannikumerre, ka on karpe kasvandustest plehku pannud.

Arvukus Looduslikes veekogudes muutunud kohati üsna tavaliseks.

Eluviis Looduses asustab madalaid, seisva või nõrgalt voolava veega, taimestiku- ja põhjaloomastikurikkaid, mudase põhjaga veekogusid. Eelistab hästi läbisoojenevat vett, sobivaim temperatuur karbi elutegevuseks on 18...20 °C. Karpkala talub hästi vee madalat hapnikusisaldust ja ka riimvett. On paikse eluviisiga, elab üksikuna. Talve veedab veekogu sügavamates osades taliuinakus.

Toitumine Karpkala on segatoiduline, tarbides nii taimset kui loomset toitu. Tiigikarpkaladele antakse lisaks loomsele toidule ka teraviljast, kartulitest ja muudest taimekasvatussaadustest koosnevat sööta. Maimud toituvad zooplanktonist, koorikloomadest, mardikavastsetest, tigudest. Suuremat kasvu karpkaladel esineb ka röövtoidulisust.

Sigimine Looduses sigimise kohta on andmeid vähe. Väidetavalt paljuneb rannikumeres ning Peipsis, Võrtsjärves, Lohja ja Elistvere järves. Sasaani looduslikeks koelmuteks on veekogu madalad ja taimestikurikkad osad või suurvee poolt üleujutatavad jõgede suudmealad. Karpkalale on parimaks koelmuks rohukamaraga kaetud tiigid, mis täidetakse veega vaid kudemisperioodiks. Kudemiseks sobivaim veetemperatuur on 18...20 °C, ning see võib toimuda maist juuni teise pooleni. Mari areneb veetaimedele kleepunult ning selle hulk on 120 tuhat kuni 1,5 miljonit ning marjatera läbimõõt 1,4...1,5 mm.

Areng Inkubatsioon kestab sõltuvalt veetemperatuurist 4...6 päeva. Koorudes on vastne 5 mm pikk. Suguküpseks saab 3...6 aasta vanuselt. Karpkala võib elada rohkem kui 40 aastat vanaks.

Koht ökosüsteemis Karpkala on peamine kala meie soojaveelises tiigimajanduses kiire kasvu ja maitsva liha tõttu.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla.

Liiginimi eesti keeles	Karpkala, sasaan
Liiginimi ladina keeles	Cyprinus carpio (L.)
Rahvapäraseid nimetusi	Karp, karvikala, karbikala.
Kehamõõtmed	Võib kasvada kuni 1,2 m pikkuseks.
Kehamass	Võib kaaluda kuni 20 kg, Eesti rekord 18,5 kg.
Levik	Algne levila on ilmselt Ida-Aasia (Hiina ja selle naabrus). Läänepoolne looduslik levila hõlmab Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondi. Sasaani kultuurvormi, karpkala, on levitatud kogu maailma parasvöötme piirkondadesse. Eestis kasvatatakse alates 1893. aastast arvatavasti Doonau vesikonnast pärinevat karbitõugu. Teda on lastud mitmetesse järvedesse ja jõgedesse ning rannikumerre, ka on karpe kasvandustest plehku pannud.
Arvukus	Looduslikes veekogudes muutunud kohati üsna tavaliseks.
Eluviis	Looduses asustab madalaid, seisva või nõrgalt voolava veega, taimestiku- ja põhjaloomastikurikkaid, mudase põhjaga veekogusid. Eelistab hästi läbisoojenevat vett, sobivaim temperatuur karbi elutegevuseks on 18...20 °C. Karpkala talub hästi vee madalat hapnikusisaldust ja ka riimvett. On paikse eluviisiga, elab üksikuna. Talve veedab veekogu sügavamates osades taliuinakus.
Toitumine	Karpkala on segatoiduline, tarbides nii taimset kui loomset toitu. Tiigikarpkaladele antakse lisaks loomsele toidule ka teraviljast, kartulitest ja muudest taimekasvatussaadustest koosnevat sööta. Maimud toituvad zooplanktonist, koorikloomadest, mardikavastsetest, tigudest. Suuremat kasvu karpkaladel esineb ka röövtoidulisust.
Sigimine	Looduses sigimise kohta on andmeid vähe. Väidetavalt paljuneb rannikumeres ning Peipsis, Võrtsjärves, Lohja ja Elistvere järves. Sasaani looduslikeks koelmuteks on veekogu madalad ja taimestikurikkad osad või suurvee poolt üleujutatavad jõgede suudmealad. Karpkalale on parimaks koelmuks rohukamaraga kaetud tiigid, mis täidetakse veega vaid kudemisperioodiks. Kudemiseks sobivaim veetemperatuur on 18...20 °C, ning see võib toimuda maist juuni teise pooleni. Mari areneb veetaimedele kleepunult ning selle hulk on 120 tuhat kuni 1,5 miljonit ning marjatera läbimõõt 1,4...1,5 mm.
Areng	Inkubatsioon kestab sõltuvalt veetemperatuurist 4...6 päeva. Koorudes on vastne 5 mm pikk. Suguküpseks saab 3...6 aasta vanuselt. Karpkala võib elada rohkem kui 40 aastat vanaks.
Koht ökosüsteemis	Karpkala on peamine kala meie soojaveelises tiigimajanduses kiire kasvu ja maitsva liha tõttu.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu looduskaitse alla.