| Liiginimi eesti
                  keeles | 
            Jõesilm | 
          
          
            | Liiginimi ladina
                  keeles | 
            Lampetra
                  fluvialis (L.) | 
          
          
            | Rahvapäraseid
                  nimetusi | 
            Silm, silmus,
                nõgenool, sutt. | 
          
          
            | Kehamõõtmed | 
            Kehapikkus 17...49
                cm. Isased on tavalised natuke kergemad ja lühemad kui emased.
                Kudemise ajal lüheneb kehapikkus umbes 10%. | 
          
          
            | Kehamass | 
            Kehamass 20...190 g,
                keskmiselt 60 g. | 
          
          
            | Levik | 
            Levinud Iirimaast,
                Šotimaast ja Lõuna-Norrast kuni Vahemere põhjaosani. Eestis
                tungib praktiliselt kõikidesse merega seotud jõgedesse ja
                ojadesse, eriti rohkesti Soome lahe ja Pärnu lahe piirkonnas.
                Tähtsaim ja kuulsaim silmujõgi on Narva jõgi. 
               | 
          
          
            | Arvukus | 
            Keskmise arvukusega,
                seisund Eestis parem, kui Euroopas tervikuna. 
               | 
          
          
            | Elupaik ja -viis | 
            Siirdekala.
                Erinevatel eluperioodidel on elupaik erinev. Täiskasvanud
                jõesilmud elavad parasiitset elu meres, vastsed, keda
                nimetatakse liivasonglasteks, elavad pehmetes jõesetetes.
                Kudemiseks valib jõgedes kiirevoolulised, liiva-, kruusa- või
                kivipõhjalised kohad kuni kümnete kilomeetrite kaugusel
                suudmest. Meres mitmekümne, kuni saja meetri sügavusel. Liigub
                öösiti, kusjuures eelistab väga pimedaid, kuuvalguseta öid. | 
          
          
            | Toitumine | 
            Jõesilmud on
                parasiidid- kinnituvad suulehtriga saaklooma (räim, kilu,
                meriforell, lõhe, säinas, tursk, meritint) külge, raspeldavad
                tema naha katki ja imevad kehamahlasid. Toituvad ka lagunevast
                lihast. Kudemisrände ajal ei toitu üldse. Vastsed toituvad vaid
                suvekuudel põhjasetetest ja ränivetikatest. | 
          
          
            | Sigimine | 
            Jõgedesse siirduvad
                silmud hilissuvest kuni järgmise aasta kevadeni. Koeb mai
                keskpaigast juuni keskpaigani, kui veetemperatuur on vähemalt 9...10 °C. Koelmud asuvad
                madalates, kiire vooluga kohtades, sügavusel 0,2...1,5m.
                Kudemiseks valmistab isane pesalohu, marja viljastamine on
                seotud paaritumismängudega (1 emase kohta 1...6 isast).
                Pesalohku heidetud marja ja niisa katab emane liiva ja kruusaga.
                Marjaterade hulk on 10...50 tuhat. Need on kergelt elliptilised,
                läbimõõt 0,9...1,1 mm.  
               | 
          
          
            | Areng | 
            Viljastatud
                marjaterast koorub 2 nädala pärast vastne pikkusega 3...4 mm.
                Kollakasvalgeid, usjaid vastseid kutsutakse liivasonglasteks.
                Koorumisjärgselt liigub vastne pehme põhjaga jõe osasse, kus
                kaevub kuni 25 cm sügavusele setetesse.  Kasvab ja toitub
                ainult suvekuudel. 4...5 aasta pärast on jõesilm 8...14 cm
                pikkune. Seejärel toimub moone - tekivad silmad ja imilehter.
                Moone kestab suvest  järgmise kevadeni. Sel ajal kala ei
                toitu. Pärast moonet rändab merre, kus hakkab intensiivselt
                toituma. Meres elab ta 1...3 aastat, seejärel siirdub jõkke
                kudema. Sigib üks kord elus, pärast kudemist sureb. Eluiga
                seitse aastat. 
               | 
          
          
            | Koht ökosüsteemis | 
            Röövtoidulisena
                suurt kalavarude vähenemist ei põhjusta, sest talle langevad
                ohvriks eeskätt haiged ja vigased kalad. Loodusliku vaenlasena
                on nimetatud saarmast. Töönduslikult hinnatud maitsva liha
                tõttu, mida röstitakse ja marineeritakse. | 
          
          
            | Ohustatus ja
                  kaitse | 
            Arvukust on
                vähendanud sobilike kudemispaikade kadumine näiteks tammide
                ehitamise tõttu. Põlvkonnad erineva arvukusega olenevalt
                kudemisaegsest ja esimese vastseaasta veetemperatuurist ja
                veetasemest. Looduskaitse alla ei kuulu. Püük on keelatud 1.
                märtsist 30. juunini. |