Jõesilm on maolaadse kehakujuga, esmapilgul angerjat meenutav kala. Rangelt võttes ei kuulugi ta kalade hulka, vaid hoopis sõõrsuude klassi, sest tõelistest kaladest on ta ürgsema välimusega. Jõesilmu toes koosneb kõhrest ja sidekoest, lõugade asemel on tal sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid, hingamiseks lõpuskotid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Peale selle pole silmud head ujujad, vaid liiguvad edasi maotaoliselt loogeldes. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi.
Eestis asustab jõesilm pea kõiki Soome lahega seotud jõgesid, kõige silmurikkam on Narva jõgi ning Pärnu lahte suubuvaid jõgesid.
Silmu puhul väärib tähelepanu tema iseäralik elukäik ja areng. Ta suundub kudema merest jõgedesse, valides selleks välja kiirevoolulised ja liivase-kruusase põhjaga kohad. Kudemise ajal toimuvad aga silmuga mitmed muutused: sarvhambad nüristuvad (kudemise ajal ta niikuinii ei toitu) ning kehapikkus väheneb umbes 10% võrra. Ainus pulmareis jääb ühtlasi ka viimaseks nende elus. Silmud liiguvad üksnes pimeduse varjus: ränne toimub kottpimedatel kuuvalguseta öödel, mõnikord ka päeval, aga seda ainult siis, kui vesi on sogane ning ilm sombune. Jões valib isane silm sobiva platsi ja kaevab sinna pesalohu. Pesa valmis, ilmub kohale ka emane. Paaritumismängud võivad kesta mitu päeva. Kui mari on koetud ja viljastatud, katab emane selle hoolikalt liiva ja kruusaga. Paari nädala pärast koorub ussikesesarnane kollakas vastne - liivasonglane, kes erineb täiskasvanud silmust niivõrd, et kaua aega peeti teda omaette perekonda kuuluvaks. Liivasonglane kaevub põhjasetetesse, kus toitub vetikatest ning taime- ja loomajäänustest. Ta kasvab ja toitub ainult suvel. Selline vastseelu kestab 4...5 aastat, alles seejärel toimub moone täiskasvanud silmuks. Nüüd tekivad ka silmad ja imilehter ning seejärel algab rännak merre.
Meres on esimeseks mureks sobiva saakkala leidmine, kelle külge end imilehtri abil puurida. Ohvriteks on sagedamini räim, kilu, meriforell, lõhe, säinas, tursk ja meritint. Parasiidina toitub ta peremehe kudedest, verest ja siseelunditest. Meres veedab silm oma elust järgnevad 1...3 aastat, et siis jõkke kudema siirduda ja seejärel surra.
Jõesilm on kõrgelt hinnatud delikatesskala, kelle liha süüakse röstitult ja marineeritult. Röövtoidulisena ta siiski suurt kalavarude vähenemist ei põhjusta, sest olles kehv ujuja, langevad ta ohvriks eeskätt haiged ja viletsad kalad. Looduskaitse alla ei kuulu.