Mudamaim - täiendav info

Mudamaim

Liiginimi eesti keeles Mudamaim

Liiginimi ladina keeles Leucaspius delineatus (Heckel)

Rahvapäraseid nimesid Maim, järvemaim, väikeviidikas, sipelkuut, sipelkaut.

Kehamõõtmed Keskmine pikkus on 3...6 cm, suurim pikkus 8...9 cm.

Kehamass Kaalub paar grammi.

Levik Mudamaime leidub kogu Kesk- ja Ida-Euroopas, samuti Kaukaasias ja Lääne-Siberis. Eestis on laialt levinud, kaasa arvatud Hiiumaal, Saaremaal ja Peipsis, samas jõgedes üsna haruldane.

Arvukus Sage.

Elupaik ja -viis Mudamaimud eelistavad seisvat vett ja kaldalähedasi rikkaliku taimestikuga kohti. Asustavad aeglase vooluga jõgesid, luhaveekogusid, järvi ja karjääre. On päevase eluviisiga ja elavad veepinna lähedal liikuvates mitmes vanuses kaladest koosnevates parvedes.

Toitumine Mudamaim toitub päeval, intensiivsemalt hommikul ja pärastlõunal. Toiduks on peamiselt planktonorganismid, samuti õhust vette sattuvad putukad ja pealiskasv, võimalusel ka teiste kalade mari ja vastsed.

Sigimine Portsjonilise kudemise tõttu on sigimisperiood pikk, kestes maist augustini. Koeb kaldalähedaste veetaimede ujulehtede alumisele küljele 1...2 marjatera laiuste ribadena - sellega tagatakse marja areng hapnikurikkas veekihis. Eriti sobivad talle vesiroos ja vesikupp. Marjatera läbimõõt on 0,9...1,1 mm, marjaterade koguarv 300...6000. Ühes ribas on mõnikümend kuni sada marjatera. Isaskala valvab viljastatud marja ja aeg-ajalt määrib seda üle oma keha katva limaga, mis kaitseb marja bakterite ja hallituse eest.

Areng Marja areng kestab temperatuuril 22...23 °C 5...6 päeva. Kooruv vastne on hästi arenenud ja kohe aktiivselt liikuv. Mudamaim saab suguküpseks juba 1...2 eluaastal, eluiga võib ulatuda 5 aastani.

Koht ökosüsteemis Mudamaim on toiduks paljudele röövkaladele (eriti ahvenale ja noortele haugidele) ja veelindudele. On teiste kalade ja kalamaimude toidukonkurent, marja hävitaja ja parasiitide (linnuroni) kandja. Kasutatakse peamiselt söödakalana.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla.

Liiginimi eesti keeles	Mudamaim
Liiginimi ladina keeles	Leucaspius delineatus (Heckel)
Rahvapäraseid nimesid	Maim, järvemaim, väikeviidikas, sipelkuut, sipelkaut.
Kehamõõtmed	Keskmine pikkus on 3...6 cm, suurim pikkus 8...9 cm.
Kehamass	Kaalub paar grammi.
Levik	Mudamaime leidub kogu Kesk- ja Ida-Euroopas, samuti Kaukaasias ja Lääne-Siberis. Eestis on laialt levinud, kaasa arvatud Hiiumaal, Saaremaal ja Peipsis, samas jõgedes üsna haruldane.
Arvukus	Sage.
Elupaik ja -viis	Mudamaimud eelistavad seisvat vett ja kaldalähedasi rikkaliku taimestikuga kohti. Asustavad aeglase vooluga jõgesid, luhaveekogusid, järvi ja karjääre. On päevase eluviisiga ja elavad veepinna lähedal liikuvates mitmes vanuses kaladest koosnevates parvedes.
Toitumine	Mudamaim toitub päeval, intensiivsemalt hommikul ja pärastlõunal. Toiduks on peamiselt planktonorganismid, samuti õhust vette sattuvad putukad ja pealiskasv, võimalusel ka teiste kalade mari ja vastsed.
Sigimine	Portsjonilise kudemise tõttu on sigimisperiood pikk, kestes maist augustini. Koeb kaldalähedaste veetaimede ujulehtede alumisele küljele 1...2 marjatera laiuste ribadena - sellega tagatakse marja areng hapnikurikkas veekihis. Eriti sobivad talle vesiroos ja vesikupp. Marjatera läbimõõt on 0,9...1,1 mm, marjaterade koguarv 300...6000. Ühes ribas on mõnikümend kuni sada marjatera. Isaskala valvab viljastatud marja ja aeg-ajalt määrib seda üle oma keha katva limaga, mis kaitseb marja bakterite ja hallituse eest.
Areng	Marja areng kestab temperatuuril 22...23 °C 5...6 päeva. Kooruv vastne on hästi arenenud ja kohe aktiivselt liikuv. Mudamaim saab suguküpseks juba 1...2 eluaastal, eluiga võib ulatuda 5 aastani.
Koht ökosüsteemis	Mudamaim on toiduks paljudele röövkaladele (eriti ahvenale ja noortele haugidele) ja veelindudele. On teiste kalade ja kalamaimude toidukonkurent, marja hävitaja ja parasiitide (linnuroni) kandja. Kasutatakse peamiselt söödakalana.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu looduskaitse alla.