Mudamaim

Liiginimi eesti keeles Mudamaim
Liiginimi ladina keeles Leucaspius delineatus (Heckel)
Rahvapäraseid nimesid Maim, järvemaim, väikeviidikas, sipelkuut, sipelkaut.
Kehamõõtmed Keskmine pikkus on 3...6 cm, suurim Eestist püütud isend on olnud 7 cm.
Kehamass Kaalub paar grammi.
Levik Mudamaime leidub kogu Kesk- ja Ida-Euroopas. Eestis on levinud omapäraselt: ühelt poolt Hiiu- ja Saaremaal, Tallinna ümbruses ja Loode-Eestis, teiselt poolt ainult Kagu-Eestis.
Arvukus Sage.
Elupaik ja -viis Mudamaimud asustavad aeglase vooluga jõgesid, luhaveekogusid, järvi ja karjääre. Üldiselt on nad taimestikurikaste ja soojade veekogude kalad. On päevase eluviisiga ja elavad veepinna lähedal liikuvates parvedes.
Toitumine Mudamaimu toiduks on peamiselt planktonorganismid, samuti õhust vette sattuv toit ning kalamari (kogre ja enda liigikaaslaste oma), vastsed ja maimud.
Sigimine Portsjonilise kudemise tõttu on sigimisperiood pikk, kestes maist augustini. Koeb kaldalähedaste veetaimede ujulehtede alumisele küljele 1...2 marjatera laiuste ribadena - sellega tagatakse marja areng hapnikurikkas veekihis. Marjatera läbimõõt on 0,9...1 mm.
Areng Marja areng kestab temperatuuril 22...23 °C 5...6 päeva. Kooruv vastne on hästi arenenud ja kohe aktiivselt liikuv. Mudamaim saab suguküpseks juba esimesel eluaastal, eluiga võib ulatuda 4 aastani.
Koht ökosüsteemis Mudamaim on toiduks paljudele röövkaladele ja veelindudele. On teiste kalade ja kalamaimude toidukonkurent, marja hävitaja ja parasiitide (linnuroni) kandja. Kasutatakse peamiselt söödakalana.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate kalade liiginimekiri