Mudamaim
Mudamaim on meie kalafauna üks väiksemaid
esindajaid. Tema kehapikkus on 3...6 cm ning kaal paar grammi. 8
cm pikkust isendit peetakse omasuguste seas juba hiiglaseks.
Mudamaim on kollakas-rohehalli selja ja hõbedaste külgedega,
iseloomulikuks tunnuseks on silma vikerkesta erkkollane värvus.
Tavaliselt on nad aeglaselt voolavate
jõgede, luhaveekogude, järvede ja karjääride asukad, kuid
mõnikord võivad sattuda ka kiirevoolulistesse ojadesse.
Üldiselt armastavad mudamaimud taimestikurikkaid ja sooje
veekogusid. Oma väikese kasvu tõttu hoiduvad nad parvedesse,
mis tegutsevad päevasel ajal ja veekogu pinnalähedastes
kihtides.
Mudamaimud koevad kevadsuvel, kui vesi on
piisavalt soe. Vaatamata oma miniatuursetele mõõtmetele,
hõivab isane kala omale kudemisterritooriumi, mis kujutab endast
meetrilaiust või väiksemat lagedavõitu kohta veetaimede vahel
või ujuvate roosaarte ümbruses. Kudemine leiab aset enamasti
hommikuti. Emane mudamaim paigutab oma marja 1...3 marjatera
laiuse ribana veetaimede ujuvate lehtede alumisele küljele.
Ühes ribas on mõnikümmend kuni sada marjatera. Marjaterade
triipe võib leida ka veekogu põhja löödud postidelt,
vaiadelt, veepinnal ujuvatelt keppidelt, pudelitelt ja muudelt
esemetelt. Tähelepanuväärne on see, et lehe alapoolele
kudemiseks pöörab mudamaim enda kõhu ülespidi ja libistab end
mööda lehepinda. Pärast kudemist ujub emaskala minema, isane
jääb aga viljastatud marja juurde valvesse. Aeg-ajalt määrib
ta marja üle oma keha katva limaga, mis kaitseb marja bakterite
ja hallituse eest. Vastsed kooruvad 5...6 päeva pärast.
Et mudamaim on pisike kala, siis pole ka ta
eluiga pikk - see ulatub kõigest 4 aastani. Inimesed mudamaimu
eriti ei hinda. Ta on teiste kalade toidukonkurent, haiguste
kandja ja marja hävitaja. Teda kasutatakse peamiselt
söödakalana. Looduses on mudamaim toiduks paljudele
röövkaladele ja veelindudele. Looduskaitse alla ei kuulu.