Mudamaim

Mudamaim on meie kalafauna üks väiksemaid esindajaid. Tema kehapikkus on 3...6 cm ning kaal paar grammi. 8 cm pikkust isendit peetakse omasuguste seas juba hiiglaseks. Mudamaim on kollakas-rohehalli selja ja hõbedaste külgedega, iseloomulikuks tunnuseks on silma vikerkesta erkkollane värvus.

Tavaliselt on nad aeglaselt voolavate jõgede, luhaveekogude, järvede ja karjääride asukad, kuid mõnikord võivad sattuda ka kiirevoolulistesse ojadesse. Üldiselt armastavad mudamaimud taimestikurikkaid ja sooje veekogusid. Oma väikese kasvu tõttu hoiduvad nad parvedesse, mis tegutsevad päevasel ajal ja veekogu pinnalähedastes kihtides.

Mudamaimud koevad kevadsuvel, kui vesi on piisavalt soe. Vaatamata oma miniatuursetele mõõtmetele, hõivab isane kala omale kudemisterritooriumi, mis kujutab endast meetrilaiust või väiksemat lagedavõitu kohta veetaimede vahel või ujuvate roosaarte ümbruses. Kudemine leiab aset enamasti hommikuti. Emane mudamaim paigutab oma marja 1...3 marjatera laiuse ribana veetaimede ujuvate lehtede alumisele küljele. Ühes ribas on mõnikümmend kuni sada marjatera. Marjaterade triipe võib leida ka veekogu põhja löödud postidelt, vaiadelt, veepinnal ujuvatelt keppidelt, pudelitelt ja muudelt esemetelt. Tähelepanuväärne on see, et lehe alapoolele kudemiseks pöörab mudamaim enda kõhu ülespidi ja libistab end mööda lehepinda. Pärast kudemist ujub emaskala minema, isane jääb aga viljastatud marja juurde valvesse. Aeg-ajalt määrib ta marja üle oma keha katva limaga, mis kaitseb marja bakterite ja hallituse eest. Vastsed kooruvad 5...6 päeva pärast.

Et mudamaim on pisike kala, siis pole ka ta eluiga pikk - see ulatub kõigest 4 aastani. Inimesed mudamaimu eriti ei hinda. Ta on teiste kalade toidukonkurent, haiguste kandja ja marja hävitaja. Teda kasutatakse peamiselt söödakalana. Looduses on mudamaim toiduks paljudele röövkaladele ja veelindudele. Looduskaitse alla ei kuulu.