Säinas - täiendav info

Säinas

Liiginimi eesti keeles Säinas

Liiginimi ladina keeles Leuciscus idus (L.)

Rahvapäraseid nimesid Säinam, säinakas, rupakala.

Kehamõõtmed Keskmine pikkus on 15...40 cm, Eesti suurim püütud säinas oli 55 cm pikkune.

Kehamass Kaalub tavaliselt kuni 0,8...2 kg. Eestis püütud raskeim säinas kaalus 2,98 kg. Rannikumeres kasvab kiiremini kui sisevates.

Levik Levinud kõigis Põhja-Jäämerre suubuvate Euraasia jõgede vesikondades kuni Leena jõeni Siberis. Lõuna pool ulatub levila serv Aasovi, Musta ja Kaspia mere põhjaosani. Eesti rannikumeres kõikjal, kõige sagedasem Saaremaa lõunarannikul ja Väinameres. Põhja-Eesti jõgedes on teda vähesel hulgal, rohkem on Peipsiga seotud jõgedes, Suure Emajõe jõgikonna väiksemates järvedes ja Võrtsjärves.

Arvukus Eesti rannikumeres laialt levinud.

Elupaik ja -viis Säinas elutseb peamiselt aeglase vooluga jõgedes ja nendega seotud järvedes ning madala soolsusega merelahtedes. Parvekala, pikki rändeid ei soorita, päevase eluviisiga. On kivilembese ja taimestikulembese kala vahepealne.

Toitumine Maimud toituvad peamiselt loomsest hõljumist, seejärel põhjaloomastikust, alustades putukavastsetest, kuid lähevad kiiresti üle karpvähiliste, kirpvähkide ja limuste söömise peale. Toidus on esikohal limused: lamekarp, rannakarp, vesitigu ja vesiking, samuti kirpvähilised. Eelistatud saakloomakeste suurus on 1,2...2,5 cm. Harva tarvitab toiduks ka kalu (luukarits), kalamaime ja -marja. Suured säinad võivad olla ka röövtoidulised.

Sigimine Kudemine algab pärast jääminekut, enamasti aprilli teisel poolel ja kestab vaid 3...7 päeva. Sisevetes koeb säinas peamiselt üleujutatud luhtadel eelmise aasta luhataimedele, rannikumeres mändvetikatele, ka liivasele või kivisele pinnale. Koelmud asuvad madalas, 0,5...1 m sügavuses vees. Veetemperatuur kudemisel 3...9 °C. Koeb 15...250 tuhat marjatera, mille läbimõõt on 1,5...1,8 mm.

Areng Inkubatsioon kestab umbes kaks nädalat. Kooruv 6...8 mm pikkune vastne kleepub mõneks ööpäevaks veetaimede külge. Säinas on keskmise kasvukiirusega kala, suguküpsuse saavutab 5...7 aastasena. Eluiga enamasti kuni 15 aastat. Kõige vanem püütud säinas oli 28 aastane.

Koht ökosüsteemis Säinas on oluline lüli toiduahelas limuste kasutajana. Säina maimude peamiseks vaenlaseks on haugi noorjärgud. Säinaid on üksikutesse veekogudesse ka kunstlikult asustatud. Populaarne harrastuspüügi kala.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla. Alammõõt meres ja sinna suubuvates jõgedes on 38 cm.

Liiginimi eesti keeles	Säinas
Liiginimi ladina keeles	Leuciscus idus (L.)
Rahvapäraseid nimesid	Säinam, säinakas, rupakala.
Kehamõõtmed	Keskmine pikkus on 15...40 cm, Eesti suurim püütud säinas oli 55 cm pikkune.
Kehamass	Kaalub tavaliselt kuni 0,8...2 kg. Eestis püütud raskeim säinas kaalus 2,98 kg. Rannikumeres kasvab kiiremini kui sisevates.
Levik	Levinud kõigis Põhja-Jäämerre suubuvate Euraasia jõgede vesikondades kuni Leena jõeni Siberis. Lõuna pool ulatub levila serv Aasovi, Musta ja Kaspia mere põhjaosani. Eesti rannikumeres kõikjal, kõige sagedasem Saaremaa lõunarannikul ja Väinameres. Põhja-Eesti jõgedes on teda vähesel hulgal, rohkem on Peipsiga seotud jõgedes, Suure Emajõe jõgikonna väiksemates järvedes ja Võrtsjärves.
Arvukus	Eesti rannikumeres laialt levinud.
Elupaik ja -viis	Säinas elutseb peamiselt aeglase vooluga jõgedes ja nendega seotud järvedes ning madala soolsusega merelahtedes. Parvekala, pikki rändeid ei soorita, päevase eluviisiga. On kivilembese ja taimestikulembese kala vahepealne.
Toitumine	Maimud toituvad peamiselt loomsest hõljumist, seejärel põhjaloomastikust, alustades putukavastsetest, kuid lähevad kiiresti üle karpvähiliste, kirpvähkide ja limuste söömise peale. Toidus on esikohal limused: lamekarp, rannakarp, vesitigu ja vesiking, samuti kirpvähilised. Eelistatud saakloomakeste suurus on 1,2...2,5 cm. Harva tarvitab toiduks ka kalu (luukarits), kalamaime ja -marja. Suured säinad võivad olla ka röövtoidulised.
Sigimine	Kudemine algab pärast jääminekut, enamasti aprilli teisel poolel ja kestab vaid 3...7 päeva. Sisevetes koeb säinas peamiselt üleujutatud luhtadel eelmise aasta luhataimedele, rannikumeres mändvetikatele, ka liivasele või kivisele pinnale. Koelmud asuvad madalas, 0,5...1 m sügavuses vees. Veetemperatuur kudemisel 3...9 °C. Koeb 15...250 tuhat marjatera, mille läbimõõt on 1,5...1,8 mm.
Areng	Inkubatsioon kestab umbes kaks nädalat. Kooruv 6...8 mm pikkune vastne kleepub mõneks ööpäevaks veetaimede külge. Säinas on keskmise kasvukiirusega kala, suguküpsuse saavutab 5...7 aastasena. Eluiga enamasti kuni 15 aastat. Kõige vanem püütud säinas oli 28 aastane.
Koht ökosüsteemis	Säinas on oluline lüli toiduahelas limuste kasutajana. Säina maimude peamiseks vaenlaseks on haugi noorjärgud. Säinaid on üksikutesse veekogudesse ka kunstlikult asustatud. Populaarne harrastuspüügi kala.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu looduskaitse alla. Alammõõt meres ja sinna suubuvates jõgedes on 38 cm.