Säinas

Säinas on keskmiselt 40 cm pikkune kala mustjasrohelise selja, hõbedaste külgede ja valge, ümara kõhuga. Saba ja seljauim lillakashallid, teised uimed punased. Säinas võib elutseda mitmekesistes tingimustes: aeglase vooluga jõgedes ja nendega seotud järvedes, aga ka nõrga soolsusega merelahtedes. 

Ta on levinud Eesti rannikumeres kõikjal, kuigi paljudes kohtades vaid üksikutena, sagedasem Saaremaa lõunarannikul ja Väinameres. Rohkem on säinast Suure Emajõega seotud järvedes, Peipsis ja Võrtsjärves. Üldiselt meeldivad talle aeglase vooluga jõed ja järved ning ta on suhteliselt paikne kala, kes ei soorita ulatuslikke rändeid. Säinas on kivilembese ja taimelembese kala vahepealne, kuid võimaluse korral näib ta siiski eelistavat kõva põhja. 

Säina toidulaud on omapärane - esikohal on limused (lamekarp, rannakarp, vesitigu ja vesiking) ja kirpvähilised. Suured säinad võivad mõnikord olla ka röövtoidulised, tarvitades peamiselt luukaritsat. 

Kudemise ajal muutub säinas ilusaks: keha omandab metalse värvuse, lõpusekaaned ja pea tunduvad kuldsetena ja uimed värvuvad erepunaseks. Isastel on peas ja kehal helmeskate. Kudemine algab varsti peale jääminekut aprillis-mais ning toimub tavaliselt kohe pärast haugi kudemist. Koelmud paiknevad madalas, tavaliselt alla 1 m sügavuses vees. Koetud ja viljastatud mari areneb kividel või eelmise aasta veetaimedel. Vastsed kooruvad paari nädala pärast. Vastne kleepub alguses taimedele, kuid alustab juba õige pea aktiivset ujumist. Säinas saab suguküpseks 5...7 aasta vanusena. Ta elab enamasti kuni 15 aastaseks.

Säinas on hinnatud spordikala, kuid süües on ta suhteliselt luine. Üksikutesse meie veekogudess on säinaid ka asustatud. Veekogudes väärib säinas tähelepanu kui limustevarude kasutaja. Looduskaitse alla ei kuulu.