Vikerforell
Vikerforell on Põhja-Ameerikast pärit
tiigikala, keda on asustatud üle kogu maailma. Eestisse toodi ta
1897. aastal ja praeguseks on vikerforell tähtsaim forellitiikides
kasvatatav kala. Ta elab sumpades nii mere- kui ka magevees.
Katsed vikerforelli asustamiseks looduslikesse veekogudesse on
enamasti lõppenud tulutult. Ainus teadaolev looduslik
populatsioon asustab Pärnu jõe ülemjooksu.
Vikerforell on meie silmapaistvamaid kalu. Ta on tihedalt kaetud mustade tähnidega ning piki tema keha
kulgeb iseloomulik lillakas-roosakas vööt. Kasvandustes on ta
täiskasvanuna keskmiselt 30...60 cm pikk ning kaalub 3...4 kg.
Kalakasvatajad on täheldanud, et soodsaim veetemperatuur
vikerforelli kasvuks on 12...16 °C, samuti talub ta lühiajaliselt hapnikuvaegust,
kuid on tundlik vee happelisuse suhtes.
Looduses toitub vikerforell
kirpvähilistest, väikestest limustest, putukavastsetest ning
ka väikestest kaladest. Kalakasvandustes toidetakse neid
kunstliku söödaga, kuid noorte isendite toidus on tähtsal
kohal looma põrn. Vikerforelli kudemisaeg on ulatunud juba
jaanuari lõpust kuni juuni alguseni. Viljastatud mari langeb
veekogu põhja ning areneb seal 1,5...2 kuud, enne kui vastne
koorub. Vikerforelli kasvukiirus sõltub toitumistingimustest
ning see on soodsates oludes kiirem kui teistel lõhelistel. Ta
saab suguküpseks 2...4 eluaastal ning eluiga võib küündida
kuni 10 aastani.
Vikerforelli hinnatakse maitsva liha
tõttu, mida tarvitatakse peamiselt soolatult. Tänu kiirele
kasvule ja väärtuslikule lihale on vikerforell meie olulisim
tiigikalakasvanduse objekt. Ei kuulu looduskaitse alla.