Harjus - täiendav info

Harjus

Liiginimi eesti keeles Harjus

Liiginimi ladina keeles Thymallus thymallus (L.)

Rahvapäraseid nimesid Harius, ärn, harjakas, õrn, hõbeforell.

Kehamõõtmed Pikkus tavaliselt 30...50 cm.

Kehamass Kaalub enamasti 0,5...1 kg, maailmarekordina on teada 6,7 kg kaalunud harjus.

Levik Levinud kogu Euroopas alates Inglismaast ja Põhja-Itaaliast kuni Uuraliteni ja Põhja-Jäämereni. Eestis ainult 15 Põhja- ja Lõuna-Eesi jões - suuremal hulgal on Narva jões, ka Pihkva-Peipsi vesikonna jõgedes.

Arvukus On muutunud haruldaseks.

Elupaik ja -viis Elab külma- ja selgeveelistes jõgedes, kus on kiire vool ja vähe taimestikku. Harjus on paikse eluviisiga ja elutseb põhja lähedal, kust teeb lühikesi sööste veepinnale. Tegutseb ainult päeval. Territooriumihoidjana vajab jões rohkesti varjepaiku.

Toitumine Toiduspekter on lai: ehmestiivaliste vastsed, mardikad ja muud õhu- ning maismaaputukad, väikesed kalad (lepamaim) ja lõhe mari. Kruusa alt väljunud vastsed on planktonitoidulised.

Sigimine Koeb tavaliselt mais pärast kevadist suurvett. Kudemine kestab kuni paar nädalat. Koelmu paikneb sageli kruusasel põhjal väga madalas vees. Kudemisel on territoriaalne, mari koetakse emase poolt uuristatud lohku ning kaetakse peale viljastamist kruusaga. Koeb korduvalt, erinevate partneritega. Marja hulk 2... 12 tuhat, marjatera läbimõõt 2,3...2,8 mm.

Areng Inkubatsiooni aeg on umbes 3 nädalat. Sel ajal üle 16 °C tõusev veetemperatuur on arenevatele harjusevastsetele surmav. Pärast koorumist jäävad 1,3...1,6 cm pikkused vastsed mõneks päevaks kruusa sisse. Pärast kruusa seest lahkumist otsivad jõekallaste lähedal avavees toiduks planktonit. Seejärel lähevad üle põhjaeluviisile ja hakkavad toituma põhjaloomakestest. Suguküpseks saab 3...4 aasta vanuselt. Üle 7 aasta vanuseid harjuseid ei ole meil leitud.

Koht ökosüsteemis Looduses on oluliseks vaenlaseks saarmas.

Ohustatus ja kaitse Harjus on hinnatud maitsva liha tõttu. Ta on ohustatud röövpüügi ja elupaikade hävimise pärast, mida põhjustavad metsa- ja võsaraie ning mullatööd jõe kallastel, veereostus ja kliima soojenemine. Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse, püük on aastaringselt igal pool keelatud.

Liiginimi eesti keeles	Harjus
Liiginimi ladina keeles	Thymallus thymallus (L.)
Rahvapäraseid nimesid	Harius, ärn, harjakas, õrn, hõbeforell.
Kehamõõtmed	Pikkus tavaliselt 30...50 cm.
Kehamass	Kaalub enamasti 0,5...1 kg, maailmarekordina on teada 6,7 kg kaalunud harjus.
Levik	Levinud kogu Euroopas alates Inglismaast ja Põhja-Itaaliast kuni Uuraliteni ja Põhja-Jäämereni. Eestis ainult 15 Põhja- ja Lõuna-Eesi jões - suuremal hulgal on Narva jões, ka Pihkva-Peipsi vesikonna jõgedes.
Arvukus	On muutunud haruldaseks.
Elupaik ja -viis	Elab külma- ja selgeveelistes jõgedes, kus on kiire vool ja vähe taimestikku. Harjus on paikse eluviisiga ja elutseb põhja lähedal, kust teeb lühikesi sööste veepinnale. Tegutseb ainult päeval. Territooriumihoidjana vajab jões rohkesti varjepaiku.
Toitumine	Toiduspekter on lai: ehmestiivaliste vastsed, mardikad ja muud õhu- ning maismaaputukad, väikesed kalad (lepamaim) ja lõhe mari. Kruusa alt väljunud vastsed on planktonitoidulised.
Sigimine	Koeb tavaliselt mais pärast kevadist suurvett. Kudemine kestab kuni paar nädalat. Koelmu paikneb sageli kruusasel põhjal väga madalas vees. Kudemisel on territoriaalne, mari koetakse emase poolt uuristatud lohku ning kaetakse peale viljastamist kruusaga. Koeb korduvalt, erinevate partneritega. Marja hulk 2... 12 tuhat, marjatera läbimõõt 2,3...2,8 mm.
Areng	Inkubatsiooni aeg on umbes 3 nädalat. Sel ajal üle 16 °C tõusev veetemperatuur on arenevatele harjusevastsetele surmav. Pärast koorumist jäävad 1,3...1,6 cm pikkused vastsed mõneks päevaks kruusa sisse. Pärast kruusa seest lahkumist otsivad jõekallaste lähedal avavees toiduks planktonit. Seejärel lähevad üle põhjaeluviisile ja hakkavad toituma põhjaloomakestest. Suguküpseks saab 3...4 aasta vanuselt. Üle 7 aasta vanuseid harjuseid ei ole meil leitud.
Koht ökosüsteemis	Looduses on oluliseks vaenlaseks saarmas.
Ohustatus ja kaitse	Harjus on hinnatud maitsva liha tõttu. Ta on ohustatud röövpüügi ja elupaikade hävimise pärast, mida põhjustavad metsa- ja võsaraie ning mullatööd jõe kallastel, veereostus ja kliima soojenemine. Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse, püük on aastaringselt igal pool keelatud.