Vimb - täiendav info

Vimb

Liiginimi eesti keeles Vimb

Liiginimi ladina keeles Vimba vimba (L.)

Rahvapäraseid nimesid Vimm, vimmakala, vemmakala, sirt, sirk, kottsuu, podust, podus.

Kehamõõtmed Tavaliselt kehapikkus on 25...30 cm, pikim Eestist püütud isend on olnud 43 cm.

Kehamass Enamasti kaaluvad suguküpsed isendid 200...450 g, Eesti rekord 1,49 kg, maailmarekord 3,65 kg.

Levik Meil levinud alamliik elab poolsiirdekalana Läänemere ja Põhjamere vesikonnas. Eestis kõige arvukamalt Pärnu lahes ja Väinameres ning Peipsi-Pihkva järves.

Arvukus Paiguti sage.

Elupaik ja -viis Eestis elab 2 vormi: poolsiirdekala, kes elab riimvees ja suundub kudema jõgedesse ning mageveekala, kes elab Peipsi-Pihkva järves ja suundub samuti jõgedesse kudema. Elab parvedes ja tahab puhast vett. Jõgedes eelistab kiiret voolu. Elutseb tavaliselt põhjalähedastes veekihtides.

Toitumine Vimb toitub meres selgrootutest põhjaloomadest, põhiliselt limustest: balti lamekarbist, südakarbist, punnteost, vesiteost, ka kalamarjast ja teiste kalade maimudest. Vastsed ja maimud tarbivad zooplanktonit, vetikaid ja detriiti.

Sigimine Koevad mais-juunis puhta veega kärestikulistes kruusase-kivise põhjaga jõelõikudes. Enamasti samades jõgedes, kuhu heidavad oma marja lõhed, meriforellid ja jõesilmud. Sigimisränne jõgedesse toimub sügisel või kevadel. Koelmud paiknevad 0,5...1,5 m sügavuses vees kiires voolus, kruusasel ja taimestikuvabal põhjal. On kindel kudemisterritoorium, mille isaskala enne kudemist prahist puhastab. Kudemine toimub päevasel ajal. Mari kleepub kividele. Koetud marjatera läbimõõt on 1,5...1,7 mm. Viljakus 30...200 tuhat marjatera.

Areng Inkubatsioon kestab 2...8 päeva. Koorunud vastsed on 5,2...5,7 mm pikad, vajavad kiire vooluga vett ning pelgavad valgust. Ringi liikuma ja zooplanktonit jahtima hakkavad 10...12 päevasena. Sooritavad veest väljahüppeid kuni 10...12 cm kõrgusele veepinnast. Suguküpsuse saavutab vimb alles 6...7 aastaselt. Elab kuni 16 aastat vanaks.

Koht ökosüsteemis Vimb on maitsev ja üsna rasvane kala, kelle liha kasutatakse soolatult või suitsutatult. On kasvatatud ka kunstlikult.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla. Vimma kudemispaiku ja seeläbi arvukust ohustab jõe takistamine tammidega ja jõgede eutrofeerumine ning kinnikasvamine veetaseme alanemisel. Alammõõt kõigis veekogudes 30 cm. Paljudes jõgedes on püük 10.maist - 20.juunini keelatud.

Liiginimi eesti keeles	Vimb
Liiginimi ladina keeles	Vimba vimba (L.)
Rahvapäraseid nimesid	Vimm, vimmakala, vemmakala, sirt, sirk, kottsuu, podust, podus.
Kehamõõtmed	Tavaliselt kehapikkus on 25...30 cm, pikim Eestist püütud isend on olnud 43 cm.
Kehamass	Enamasti kaaluvad suguküpsed isendid 200...450 g, Eesti rekord 1,49 kg, maailmarekord 3,65 kg.
Levik	Meil levinud alamliik elab poolsiirdekalana Läänemere ja Põhjamere vesikonnas. Eestis kõige arvukamalt Pärnu lahes ja Väinameres ning Peipsi-Pihkva järves.
Arvukus	Paiguti sage.
Elupaik ja -viis	Eestis elab 2 vormi: poolsiirdekala, kes elab riimvees ja suundub kudema jõgedesse ning mageveekala, kes elab Peipsi-Pihkva järves ja suundub samuti jõgedesse kudema. Elab parvedes ja tahab puhast vett. Jõgedes eelistab kiiret voolu. Elutseb tavaliselt põhjalähedastes veekihtides.
Toitumine	Vimb toitub meres selgrootutest põhjaloomadest, põhiliselt limustest: balti lamekarbist, südakarbist, punnteost, vesiteost, ka kalamarjast ja teiste kalade maimudest. Vastsed ja maimud tarbivad zooplanktonit, vetikaid ja detriiti.
Sigimine	Koevad mais-juunis puhta veega kärestikulistes kruusase-kivise põhjaga jõelõikudes. Enamasti samades jõgedes, kuhu heidavad oma marja lõhed, meriforellid ja jõesilmud. Sigimisränne jõgedesse toimub sügisel või kevadel. Koelmud paiknevad 0,5...1,5 m sügavuses vees kiires voolus, kruusasel ja taimestikuvabal põhjal. On kindel kudemisterritoorium, mille isaskala enne kudemist prahist puhastab. Kudemine toimub päevasel ajal. Mari kleepub kividele. Koetud marjatera läbimõõt on 1,5...1,7 mm. Viljakus 30...200 tuhat marjatera.
Areng	Inkubatsioon kestab 2...8 päeva. Koorunud vastsed on 5,2...5,7 mm pikad, vajavad kiire vooluga vett ning pelgavad valgust. Ringi liikuma ja zooplanktonit jahtima hakkavad 10...12 päevasena. Sooritavad veest väljahüppeid kuni 10...12 cm kõrgusele veepinnast. Suguküpsuse saavutab vimb alles 6...7 aastaselt. Elab kuni 16 aastat vanaks.
Koht ökosüsteemis	Vimb on maitsev ja üsna rasvane kala, kelle liha kasutatakse soolatult või suitsutatult. On kasvatatud ka kunstlikult.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu looduskaitse alla. Vimma kudemispaiku ja seeläbi arvukust ohustab jõe takistamine tammidega ja jõgede eutrofeerumine ning kinnikasvamine veetaseme alanemisel. Alammõõt kõigis veekogudes 30 cm. Paljudes jõgedes on püük 10.maist - 20.juunini keelatud.