Vimb
Vimb on kõrge, külgedelt lamenenud keha
ja pika ninaga kala. Selg on mustjaspruunikas, küljed hõbedased
kuni kollakad ja kõht valge. Ta on kala kohta keskmise suurusega: täiskasvanud vimma kehapikkus on 26
31 cm ja kaal 0,3...1,5 kg.
Eestis elutseb kahte sorti vimbasid. Ühed
on need, kes elavad vähese soolsusega rannikumeres ning
siirduvad kudema jõgedesse, teised on aga puhtalt mageveekalad,
kes elavad ainult Peipsi või Pihkva järves, kust lähevad
kudema samuti jõgedesse. Kudemisrännakul on vimmad võimelised
läbima sadu kilomeetreid. Nad valivad kudemiseks ainult
puhtaid ja kiirevoolulisi jõgesid. Pärnu lahe ja Väinamere
vimmad siirduvad kudema peamiselt Läti, ka mõnedesse Eesti
jõgedesse. Peipsi vimmad on samuti piiriületajad: nende
kudemisjõgi on Velikaja, mis suubub Pihkva järve lõunaosas.
Kudemisränne toimub sügisel või kevadel. Suurematesse
jõgedesse minnakse juba sügisel kohale - tõus merest
jõgedesse toimub augustist oktoobrini. Enne seda ajavad vimmad
end meres korralikult rasva. Vaatamata varasele jõkke
kiirustamisele toimub kudemine ikka kevadel maist juunini.
Väiksematesse jõgedesse lähevad vimmad samal kevadel. Vimb
koeb kiires voolus ja kruusaga kaetud põhjal. Eriti pingsalt
jälgitakse, et põhi oleks puhas. Selleks näeb isasvimb vaeva
ja puhastab kudemiseks väljavalitud platsi hoolikalt mudast ja
taimestikust. Vimmad koevad väikeste rühmadena, kus 1 emast
saadab 5
7 isast. Pärast kudemist ja marja viljastamist
kleepub see kivide alapoolele. Vastne koorub 4
7 päeva
pärast.
Vimma maimud on rangelt taimtoidulised,
toitudes räni-, sini- ja niitvetikatest. Täiskasvanud on
segatoidulised, kelle peamiseks toiduobjektiks on selgrootud
(vähikesed ja limused), kalade vastsed ja mari ning pruun- ja
punavetikad. Vimb hakkab sigima alles 6
7 aasta vanuselt ning
ta eluiga võib küündida 15 aastani.
Ta on väga maitsva lihaga kala, keda
süüakse suitsutatult või soolatult. Vimma elu on ohus
peamiselt kudemispaikade hävimise tõttu jõe tõkestamisel
tammidega ja jõgede kinnikasvamisel. Olukorra leevendamiseks on
vimma marja ja vastseid kasvatatud ka kunstlikult. Looduskaitse alla ei kuulu.