Kammeljas - täiendav info

Kammeljas

Liiginimi eesti keeles Kammeljas

Liiginimi ladina keeles Scophthalmus maximus (L.)

Rahvapäraseid nimesid Kamm, kammel, kameljas, kammelas, kivikammeljas, kivilest, gamma, kammkala.

Kehamõõtmed Pikkus tavaliselt kuni 45 cm. Isased on väiksemad kui emased.

Kehamass Kaal tavaliselt kuni 1,5 kg. Isased on emastest kergemad. Eesti rekord 3,5 kg, Läänemere suurimad isendid kuni 5 kg.

Levik On levinud Atlandi ookeani idarannikul Aafrika looderannikuni, ka Vahemeres ja Läänemeres ning Briti saartest Islandini. Eestis on kammeljat vähesel määral Soome lahes kuni Narva laheni ja Liivi lahe idaosas, esineb ka saarte ümbruses.

Arvukus Esineb vähesel määral.

Elupaik ja -viis Kammeljas elutseb ranna lähedal kuni mõõdukate sügavusteni, peamiselt liivasel ja kruusasel, ka mudasel põhjal. Elab üksikult, on paikse eluviisiga, võtab ette vaid lühikesi rändeid sügavamate talvitumispaikade ja madalamate kudemis- ja toitumispaikade vahel. Öise eluviisiga.

Toitumine Kammeljas on röövkala. Ohvriks langevad räimed, kilud, luukaritsad, raudkiisad, lepamaimud. Toitub ka limustest. Noorte lestade toiduks on peamiselt koorikloomad. Röövtoidule läheb üle 21 cm pikkuselt.

Sigimine Üldiselt koeb kammeljas Läänemere lääneosas aprillist augustini. Eesti vetes elutsevad kammeljad koevad mai keskpaigast juuni lõpuni Hiiumaa ja Soome lahe ranniku vetes 5...40 m sügavusel. Mari areneb vabalt vees hõljudes. Marjatera läbimõõt on 0,9...1,2 mm ja nende hulk kuni 10 miljonit.

Areng Umbes 2,5 mm pikkune vastne koorub 7...9 päeva möödudes. Alguses hõljuvad vastsed vabalt vees. Vastsetel on silmad sümmeetrilised, kuid ~ 12 mm pikkusena toimuva moonde käigus liigub parema külje silm vasakule kehapoolele. Pärast moonet laskuvad 25...27 mm pikkused maimud merepõhjale. Suguküpsuse saavutavad 3..4 aastasena 18...26 cm pikkustena. Kammelja eluiga võib ulatuda 22 eluaastani.

Koht ökosusteemis Noored kammeljad on toiduks röövkaladele, täiskasvanud kaladel kuigi palju looduslikke vaenlasi pole. Liha on rasvavaesem kui lestal, on hinnatud püügikala.

Ohustatus ja kaitse Püüdmisel on alammõõt 30 cm. Ei kuulu looduskaitse alla.

Liiginimi eesti keeles	Kammeljas
Liiginimi ladina keeles	Scophthalmus maximus (L.)
Rahvapäraseid nimesid	Kamm, kammel, kameljas, kammelas, kivikammeljas, kivilest, gamma, kammkala.
Kehamõõtmed	Pikkus tavaliselt kuni 45 cm. Isased on väiksemad kui emased.
Kehamass	Kaal tavaliselt kuni 1,5 kg. Isased on emastest kergemad. Eesti rekord 3,5 kg, Läänemere suurimad isendid kuni 5 kg.
Levik	On levinud Atlandi ookeani idarannikul Aafrika looderannikuni, ka Vahemeres ja Läänemeres ning Briti saartest Islandini. Eestis on kammeljat vähesel määral Soome lahes kuni Narva laheni ja Liivi lahe idaosas, esineb ka saarte ümbruses.
Arvukus	Esineb vähesel määral.
Elupaik ja -viis	Kammeljas elutseb ranna lähedal kuni mõõdukate sügavusteni, peamiselt liivasel ja kruusasel, ka mudasel põhjal. Elab üksikult, on paikse eluviisiga, võtab ette vaid lühikesi rändeid sügavamate talvitumispaikade ja madalamate kudemis- ja toitumispaikade vahel. Öise eluviisiga.
Toitumine	Kammeljas on röövkala. Ohvriks langevad räimed, kilud, luukaritsad, raudkiisad, lepamaimud. Toitub ka limustest. Noorte lestade toiduks on peamiselt koorikloomad. Röövtoidule läheb üle 21 cm pikkuselt.
Sigimine	Üldiselt koeb kammeljas Läänemere lääneosas aprillist augustini. Eesti vetes elutsevad kammeljad koevad mai keskpaigast juuni lõpuni Hiiumaa ja Soome lahe ranniku vetes 5...40 m sügavusel. Mari areneb vabalt vees hõljudes. Marjatera läbimõõt on 0,9...1,2 mm ja nende hulk kuni 10 miljonit.
Areng	Umbes 2,5 mm pikkune vastne koorub 7...9 päeva möödudes. Alguses hõljuvad vastsed vabalt vees. Vastsetel on silmad sümmeetrilised, kuid ~ 12 mm pikkusena toimuva moonde käigus liigub parema külje silm vasakule kehapoolele. Pärast moonet laskuvad 25...27 mm pikkused maimud merepõhjale. Suguküpsuse saavutavad 3..4 aastasena 18...26 cm pikkustena. Kammelja eluiga võib ulatuda 22 eluaastani.
Koht ökosusteemis	Noored kammeljad on toiduks röövkaladele, täiskasvanud kaladel kuigi palju looduslikke vaenlasi pole. Liha on rasvavaesem kui lestal, on hinnatud püügikala.
Ohustatus ja kaitse	Püüdmisel on alammõõt 30 cm. Ei kuulu looduskaitse alla.