Roosärg - täiendav info

Roosärg

Liiginimi eesti keeles Roosärg

Liiginimi ladina keeles Scardinius erythrophthalmus (L)

Rahvapäraseid nimesid Rutas, rohusärg, rabasärg, punahänd, punaperse, punatiib.

Kehamõõtmed Pikkus võib ulatuda 40 cm-ni. Isased on tavaliselt väiksemad kui emased. Eesti rekord 41,1 cm

Kehamass Eesti rekord 1334 g. Maailmarekord 2150 g.

Levik Eestis levinud peamiselt Kagu-Eestis. Puudub Hiiumaa, Ida-Saaremaa ja enamikes Põhja-Eesti järvedes. Üldiselt leidub Euroopa siseveekogudes ja rannikumeres kuni Uuraliteni (va Kreeka, Lõuna-Itaalia, Pürenee poolsaar, Põhja-Šotimaa, Skandinaavia põhja- ja keskosa). Samuti Kaspia mere lõunarannikul, Kaukaasia ja Väike-Aasia, Lõuna-Soome, Laadoga ja Oonega lõunaosas. Põhja-Jäämere vesikonnas puudub. Läänemeres on levinud vaid lõunaosa riimveelises rannavees.

Arvukus Eestis on levinud küll piiratult, kuid kohtades, kus teda esineb, on küllalt arvukas.

Elupaik ja -viis Soojalembeline parvekala. Eelistab madalaid, taimestikurikkaid mudase põhjaga järvi või järveosi, suuremate jõgede soppe ning luhaveekogusid, milles vesi hästi soojeneb. Talvitub sügavamates kohtades. Moodustab väikesi parvi sageli koos teiste karpkalalistega.

Toitumine Roosärg on segatoiduline. Vastseeas toitub zooplanktonist, mille kasvades vahetab välja põhjaloomakeste ja taimse toidu vastu. Sööb ohtrasti veepinnale langenud putukaid ja veetaimi. Suuremad roosärjed neelavad võimalusel ka teiste kalade noorjärke. Talvel on väheaktiivne ja peaaegu ei toitu.

Sigimine Roosärg on soojuslembeline fütofiilne (eelistab taimestikuga piirkondi) kala. Koeb aprillist juuli keskpaigani, kui veetemperatuur on 17...19 °C. Koeb portsionite kaupa (2...3) enamasti alla 1 m sügavuses vees, eelistades paigutada marja pilliroo- ja kaislajuurtele, mida jää on põhjast üles kergitanud, aga ka elus taimedele. Marjaterade läbimõõt 1...1,2 mm ja hulk 8...180 tuhat marjatera.

Areng Marja haudeperiood kestab soojas vees 4...7 päeva. Kooruva vastse pikkus on ligikaudu 4,6 mm ja esimesed päevad konutavad nad veetaimede küljes. Isaste suguküpsus saabub 3...4 aastaselt, pikkusel 10...13 cm, emaste suguküpsus veidi hiljem 4...5 aastaselt, pikkusel 12...15 cm. Eluiga võib ulatuda kuni 16 aastani.

Koht ökosusteemis Looduslikeks vaenlasteks on väiksematele isenditele röövkalad. Töönduslik tähtsus pole suur. Populaarne spordikala ja kasutatakse ka kalapüügil söödakalana.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu kooduskaitse alla.

Liiginimi eesti keeles	Roosärg
Liiginimi ladina keeles	Scardinius erythrophthalmus (L)
Rahvapäraseid nimesid	Rutas, rohusärg, rabasärg, punahänd, punaperse, punatiib.
Kehamõõtmed	Pikkus võib ulatuda 40 cm-ni. Isased on tavaliselt väiksemad kui emased. Eesti rekord 41,1 cm
Kehamass	Eesti rekord 1334 g. Maailmarekord 2150 g.
Levik	Eestis levinud peamiselt Kagu-Eestis. Puudub Hiiumaa, Ida-Saaremaa ja enamikes Põhja-Eesti järvedes. Üldiselt leidub Euroopa siseveekogudes ja rannikumeres kuni Uuraliteni (va Kreeka, Lõuna-Itaalia, Pürenee poolsaar, Põhja-Šotimaa, Skandinaavia põhja- ja keskosa). Samuti Kaspia mere lõunarannikul, Kaukaasia ja Väike-Aasia, Lõuna-Soome, Laadoga ja Oonega lõunaosas. Põhja-Jäämere vesikonnas puudub. Läänemeres on levinud vaid lõunaosa riimveelises rannavees.
Arvukus	Eestis on levinud küll piiratult, kuid kohtades, kus teda esineb, on küllalt arvukas.
Elupaik ja -viis	Soojalembeline parvekala. Eelistab madalaid, taimestikurikkaid mudase põhjaga järvi või järveosi, suuremate jõgede soppe ning luhaveekogusid, milles vesi hästi soojeneb. Talvitub sügavamates kohtades. Moodustab väikesi parvi sageli koos teiste karpkalalistega.
Toitumine	Roosärg on segatoiduline. Vastseeas toitub zooplanktonist, mille kasvades vahetab välja põhjaloomakeste ja taimse toidu vastu. Sööb ohtrasti veepinnale langenud putukaid ja veetaimi. Suuremad roosärjed neelavad võimalusel ka teiste kalade noorjärke. Talvel on väheaktiivne ja peaaegu ei toitu.
Sigimine	Roosärg on soojuslembeline fütofiilne (eelistab taimestikuga piirkondi) kala. Koeb aprillist juuli keskpaigani, kui veetemperatuur on 17...19 °C. Koeb portsionite kaupa (2...3) enamasti alla 1 m sügavuses vees, eelistades paigutada marja pilliroo- ja kaislajuurtele, mida jää on põhjast üles kergitanud, aga ka elus taimedele. Marjaterade läbimõõt 1...1,2 mm ja hulk 8...180 tuhat marjatera.
Areng	Marja haudeperiood kestab soojas vees 4...7 päeva. Kooruva vastse pikkus on ligikaudu 4,6 mm ja esimesed päevad konutavad nad veetaimede küljes. Isaste suguküpsus saabub 3...4 aastaselt, pikkusel 10...13 cm, emaste suguküpsus veidi hiljem 4...5 aastaselt, pikkusel 12...15 cm. Eluiga võib ulatuda kuni 16 aastani.
Koht ökosusteemis	Looduslikeks vaenlasteks on väiksematele isenditele röövkalad. Töönduslik tähtsus pole suur. Populaarne spordikala ja kasutatakse ka kalapüügil söödakalana.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu kooduskaitse alla.