Euroopas on roosärg levinud kuni Uuraliteni (v.a. Kreeka, Lõuna-Itaalia, Pürenee poolsaar, Põhja-Sotimaa, Skandinaavia põhja- ja keskosa). Samuti Kaspia mere lõunarannik, Kaukaasia ja Väike-Aasia, Lõuna-Soome, Laadoga ja Oneega lõunaosa. Põhja-Jäämere vesikonnas puudub. Läänemeres on levinud vaid lõunaosa riimveelises rannavees. Eestis on roosärg levinud peamiselt Kagu-Eestis. Hiiumaal ja Ida-Saaremaa järvedes, samuti ka enamikes Põhja-Eesti järvedes puudub.
Roosärg on mageveekala, kes suudab elada ka madala soolsusega vees. Toiduks on roosärjele noored taimevõrsed, rohevetikad, putukavastsed, meelsasti sööb ka vesikupu lehtede alumistelt külgedelt limuste kudu ja seda toimingut saadavad iseloomulikud lirtsuvad helid. Toitub enamasti hommikul ja õhtul.
Elupaikadena eelistab vanu jõgesid, läbivoolujärvi ja tiike, nende taimerikkaid osi. Kudema hakkavad roosärjed mais juunis, kui veetemperatuur on 18...20 kraadi. Roosärje kudemispaikadeks on taimedest saared, nende puudumisel koeb rohelistele taimedele. Talvel on neil üsna pikk talveune seisund, mille vältel nad ei toitu ning liiguvad ka väga vähe. Kuna roosärje liha on lahja (rasvasisaldus tema kudedes on vaid 0,07%), siis on tema töönduslik tähtsus väike.