|
Liiginimi eesti keeles
|
Karvasjalg-kakk |
| Liiginimi ladina
keeles |
Aegolius funereus |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Õõnekull, õõnekakk |
| Suurus |
Kehapikkus 22-27 cm,
tiibade siruulatus 50-62 cm. Kaal 105-150 grammi.
|
| Levik |
Levinud põhjapoolkera
okas- ja segametsade vööndis ning mõnedes mägipiirkondades,
näiteks Alpides. Eestis väikesearvuline ebaühtlaselt levinud
haudelind. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 100-200 haudepaari,
talvitub 100-400 isendit. |
| Elupaik ja -viis |
Eelistab suuremaid
metsi, harva ka metsatukki või parke. Lemmikelupaigaks on
kuuse-segametsad ja männikud. Sobivate pesaõõnte olemasolu korral
võib teda leida ka teistest metsatüüpidest ja ka üksikutest
rabamännikutest. Aktiivne öösiti, päeva veedab puuvõrades
redutades.
|
| Ränne |
Põhiliselt on
paigalind, mõnikord esineb põhjapoolete alade lindude sisserändeid
ehk invasioone. Rändavad peamiselt emased ja noored linnud.
|
| Toitumine |
Toitub peamiselt
pisinärilistest, harvem kuulub menüüsse ka mõni linnupoeg. Arvukus
sõltub oluliselt sellest, kui soodne on hiireaasta.
|
Pesitsemine ja
areng
|
Pesa
ehitab enamasti musträhni mahajäetud pesaõõnsusse valdavalt
kuuse ja haava, harvem mõne teise puu tüvesse. Kui
pesitsuspaigas esineb sobiva avaga pesakaste, kasutab ka neid. Aprillis
muneb emaslind 3-6 muna, mida haub üksi 26-29 päeva. Emane toidab
poegi saagist rebitud tükkidega, kuni nad on piisavalt suured, et
tervelt saaki neelata. Pojad lahkuvad pesast 30-32 päeva vanuselt
ja püsivad pesa lähistel veel ühe nädala, kuid vanemad võivad
nende eest veel 4-6 nädalat pärast pesast lahkumist hoolitseda.
|
| Looduslikud vaenlased |
Vaenlasteks on
väikekiskjad ja suuremad röövlinnud.
|
| Ohustatus ja kaitse |
Karvasjalg-kakk kuulub
kaitstavate liikide II kategooriasse. Rahvusvaheliselt on tegu
soodsas seisundis oleva liigiga.
|