Liiginimi eesti
keeles |
Piilpart |
Liiginimi ladina
keeles |
Anas crecca L. |
Rahvapäraseid nimesid |
Pritsakas, piripart, poripart, piilu. |
Kehamõõtmed |
Hakisuurune, tiiva
pikkus 16...19 cm. |
Kehamass |
Tavaliselt 250...360 grammi. |
Levik |
Levinud väga laialt,
peaaegu kogu Euroopas tavaline lind, puudub vaid
Vahemeremaadel. Põhjapoolses Aasias samuti levinud.
Eestis nii mandril kui saartel ühtlaselt levinud
tavaline haudelind. |
Arvukus |
Piilpardi arvukus on
viimastel aastakümnetel vähenenud, praegu pesitseb neid meil 2000 linnu ringis. |
Elupaik ja -viis |
Elutseb
madalaveelistel poolkinnikasvanud vetel. Sagedamini
teistest partlastest esineb teda rabalaugastel ja
-järvedel. Mereäärsetel aladel pesitseb harva. Pärast
haudeaja algust kogunevad isaslinnud sulgimissalkadesse ja
sageli ühinevad rägapartide sarnaste salkadega. |
Ränne |
Saabub aprilli keskel,
aktiivne läbiränne toimub kuni mai keskpaigani, sügisrändeks kogunemine algab augustis, viimased
lahkuvad oktoobri alguses. Meil ei talvita. |
Toitumine |
Toitub õrnadest
veetaimedest, marjadest, taimeseemnetest ja selgrootutest
loomadest. |
Pesitsemine |
Pesa ehitab veekogu
lähedale maapinnale rohu sisse. Mai lõpul sisaldab see
7...10 kreemjasvalget muna. |
Areng |
Peaaegu kohe pärast
koorumist sukelduvad ja ujuvad ülihästi ning jooksevad
ka maapinnal. Väljahautud pojad kasvatab üles
pesitsusveekogul. Suuremaks kasvades kaotavad nad
sukeldumisvõime. Juba kuuvanuselt hakkavad lendama. |
Koht ökosüsteemis
|
Piilpardil on tänu
oma elupaigale küllalt palju vaenlasi, peamiselt
kulliliste ja väikekiskjate näol. Piilpart on ka
jahilind, keda jahihooajal (20. augustist novembri
lõpuni) kütitakse 1,5...2 tuhat lindu. |
Ohustatus ja kaitse |
Ohustab veekogude
saastumine. Looduskaitse alla ei kuulu. |