| Liiginimi eesti keeles | Piilpart |
| Liiginimi ladina keeles | Anas crecca L. |
| Rahvapäraseid nimesid | Pritsakas, piripart, poripart, piilu. |
| Kehamõõtmed | Hakisuurune, tiiva pikkus 16...19 cm. |
| Kehamass | Tavaliselt 250...360 grammi. |
| Levik | Levinud väga laialt, peaaegu kogu Euroopas tavaline lind, puudub vaid Vahemeremaadel. Põhjapoolses Aasias samuti levinud. Eestis nii mandril kui saartel ühtlaselt levinud tavaline haudelind. |
| Arvukus | Piilpardi arvukus on viimastel aastakümnetel vähenenud, praegu pesitseb neid meil 2000 linnu ringis. |
| Elupaik ja -viis | Elutseb madalaveelistel poolkinnikasvanud vetel. Sagedamini teistest partlastest esineb teda rabalaugastel ja -järvedel. Mereäärsetel aladel pesitseb harva. Pärast haudeaja algust kogunevad isaslinnud sulgimissalkadesse ja sageli ühinevad rägapartide sarnaste salkadega. |
| Ränne | Saabub aprilli keskel, aktiivne läbiränne toimub kuni mai keskpaigani, sügisrändeks kogunemine algab augustis, viimased lahkuvad oktoobri alguses. Meil ei talvita. |
| Toitumine | Toitub õrnadest veetaimedest, marjadest, taimeseemnetest ja selgrootutest loomadest. |
| Pesitsemine | Pesa ehitab veekogu lähedale maapinnale rohu sisse. Mai lõpul sisaldab see 7...10 kreemjasvalget muna. |
| Areng | Peaaegu kohe pärast koorumist sukelduvad ja ujuvad ülihästi ning jooksevad ka maapinnal. Väljahautud pojad kasvatab üles pesitsusveekogul. Suuremaks kasvades kaotavad nad sukeldumisvõime. Juba kuuvanuselt hakkavad lendama. |
| Koht ökosüsteemis | Piilpardil on tänu oma elupaigale küllalt palju vaenlasi, peamiselt kulliliste ja väikekiskjate näol. Piilpart on ka jahilind, keda jahihooajal (20. augustist novembri lõpuni) kütitakse 1,5...2 tuhat lindu. |
| Ohustatus ja kaitse | Ohustab veekogude saastumine. Looduskaitse alla ei kuulu. |
|
|
|