Piilpart

Liiginimi eesti keeles Piilpart
Liiginimi ladina keeles Anas crecca L.
Rahvapäraseid nimesid Pritsakas, piripart, poripart, piilu.
Kehamõõtmed Hakisuurune, tiiva pikkus 16...19 cm.
Kehamass Tavaliselt 250...360 grammi.
Levik Levinud väga laialt, peaaegu kogu Euroopas tavaline lind, puudub vaid Vahemeremaadel. Põhjapoolses Aasias samuti levinud. Eestis nii mandril kui saartel ühtlaselt levinud tavaline haudelind.
Arvukus Piilpardi arvukus on viimastel aastakümnetel vähenenud, praegu pesitseb neid meil 2000 linnu ringis.
Elupaik ja -viis Elutseb madalaveelistel poolkinnikasvanud vetel. Sagedamini teistest partlastest esineb teda rabalaugastel ja -järvedel. Mereäärsetel aladel pesitseb harva. Pärast haudeaja algust kogunevad isaslinnud sulgimissalkadesse ja sageli ühinevad rägapartide sarnaste salkadega.
Ränne Saabub aprilli keskel, aktiivne läbiränne toimub kuni mai keskpaigani, sügisrändeks kogunemine algab augustis, viimased lahkuvad oktoobri alguses. Meil ei talvita.
Toitumine Toitub õrnadest veetaimedest, marjadest, taimeseemnetest ja selgrootutest loomadest.
Pesitsemine Pesa ehitab veekogu lähedale maapinnale rohu sisse. Mai lõpul sisaldab see 7...10 kreemjasvalget muna.
Areng Peaaegu kohe pärast koorumist sukelduvad ja ujuvad ülihästi ning jooksevad ka maapinnal. Väljahautud pojad kasvatab üles pesitsusveekogul. Suuremaks kasvades kaotavad nad sukeldumisvõime. Juba kuuvanuselt hakkavad lendama.
Koht ökosüsteemis Piilpardil on tänu oma elupaigale küllalt palju vaenlasi, peamiselt kulliliste ja väikekiskjate näol. Piilpart on ka jahilind, keda jahihooajal (20. augustist novembri lõpuni) kütitakse 1,5...2 tuhat lindu.
Ohustatus ja kaitse Ohustab veekogude saastumine. Looduskaitse alla ei kuulu.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri