| Liiginimi eesti
keeles |
Kaljukotkas |
| Liiginimi ladina
keeles |
Aquila chrysaetos |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Maakotkas,
laanekotkas, kotkaskull |
| Suurus |
Kehapikkus 80-93 cm, tiibade siruulatus
190-225. Kaal isaslinnul 3-4,4 kg, emaslinnul 3,8-6 kg. |
| Levik |
Kaljukotkas on
põhjapoolkera metsa- ja metsastepi lind, keda esineb ka mäestikes.
Eestis on hajusalt levinud üle mandriosa.
|
| Arvukus |
Eestis küllaltki haruldane lind, siin
pesitseb 60-65 haudepaari ja talvitub 200-250 isendit. |
| Elupaik ja -viis |
Kaljukotka levik on
otseselt seotud suurte loodusmassiividega, kus leidub piisavalt
pesitsemiseks vajalikku puutumatut soo- ja metsamaastikku.
Tulenevalt suurte sooalade levikust, puudub kaljukotkas
praktiliselt Kagu-Eestist.
|
| Ränne |
Eestis on kaljukotkas
paigalind, kuid talvisel perioodil liiguvad nad toiduotsinguil
ringi ka väljaspool pesitsusterritooriumi.Noorlinnud hulguvad
laiemalt ringi, veetes suguküpsuse saavutamiseni 4-5 aastat
naaberriikides ja Kesk-Euroopas.
|
| Toitumine |
Põhitoiduks on väikesed imetajad
(jänesed, närilised, küülikud, oravad, noored rebased), samuti
suuremad kanalised ja korjused. |
Pesitsemine ja
areng
|
Eestis
pesitseb suurtes soodes, rajades oma pesa tavaliselt sooserva
või soosaarele metsa. Pesa rajatakse männile, mis peab olema
kõrge ja tugev, et rasket pesa kanda. Pesitsemise ajal tuuakse
pessa pidevalt noori männioksi juurde ning iga aasta kasvab pesa
seega omajagu. Pesapaigad on väga põlised, kord kasutatud
pesapaikadesse tullakse pidevalt tagasi. Pesa
kohendamine algab veebruaris ja see on kotkastele kõige õrnem aeg,
kuna sel perioodil häiritud linnud hülgavad valitava pesa ning sel
aastal sinna enam ei tule. Märtsis muneb emaslind kaks
kollakashalli täpilist muna ja haub neid 43-44 päeva. Enamasti
lennuvõimestub vaid üks poeg, kes lahkub pesast 74-80 päeva
vanuselt. |
| Ohustatus ja kaitse |
Kaljukotkas kuulub
kaitstavate liikide I kategooriasse. Oluliseks ohuteguriks on
toitumisalade hävinemine ning nende kavaliteedi langus, mis tingib
kaljukotka peamiste saakobjektide - metsakanaliste ja lagesoo
kurvitsaliste - arvukuse vähenemist. Samuti on aasta aastalt
kasvanud liigi pesitsusaegne häirimine elupaigas inimese poolt.
Tippkiskjana mõjutavad teda ka mitmesugused putukatõrjevahendid.
Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on kaljukotkas soodsas
seisundis.
|