Siidisaba

Liiginimi eesti keeles	Siidisaba
Liiginimi ladina keeles	Bombycilla garrulus
Rahvapäraseid nimesid	Talvelind, külmalind, pihlakapoiss, kadakpüü, kadakakull, lepalind, tuhkpea, tuttpea, tuttmüts, tutt-till, tutt-tili, viristaja, sirinokk.
Suurus	Kehapikkus 18-21 cm, tiibade siruulatus 32-35 cm. Kaal 48-72 g.
Levik	Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika metsavööndi põhjaosas, talviste hulgurännete ajal massiliselt ka lõuna pool kuni Lõuna-Euroopani ja Kesk-Aasiani. Rändele asumine sügise saabudes sõltub toiduvarudest. Kui toitu on piisavalt, võivad nad pesitsuspiirkonda talvituma jääda. Eestis ei pesitse, kuid on tavaline läbirändaja.
Arvukus	Eestis ei pesitse, talvine arvukus 10 000 - 30 000 isendit.
Elupaik ja -viis	Metsatundra ja taiga okas- ning kasemetsad. Talvel sageli aedades-parkides pihlakamarju söömas. Lendab ringi salkadena või ka suuremate parvedena, harva üksikult.
Ränne	Oma pesitsusaladel taigas ja tundras kogunevad talve saabudes parvedesse ja liiguvad lääne ning lõuna poole. Massiline sisseränne leiab aset siis, kui toidusaak nende kodumaal ikaldub. Eestis leidub neid rohkelt läbirände ajal sügisel septembrist detsembrini ja kevadel märtsist maini. Osa linde talvitub siin.
Toitumine	Sööb marju ja mitmesuguseid teisi vilju, samuti kõikvõimalikke seemneid. Pesitsusperioodil on peamiseks toiduks putukad, eriti sääsed ja kihulased.
Pesitsemine ja areng	Pesa ehitatab harilikult maikuus kuuse või männi otsa 2-15 meetri kõrgusele. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud koos, kasutades ehitusmaterjalina kuivi oksaraage, samblikutorte, sammalt ja kasetohtu. Pesa on kausjas ja massiivne, põhi vooderdatud sulgedega. Mune haub peamiselt emaslind, isaslind toob sel ajal emaslinnule toitu. 14-päevase haudumise järel koorub 3-6 poega. Pojad istuvad pesas süüa oodates ligi kaks nädalat, lendama õpivad nad juulikuu alguses. Eestis pesitseb väga harva.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu Eestis looduskaitse alla. Tundrapiirkonnas siidisabal looduslikud vaenlased praktiliselt puuduvad. Seetõttu on ta rändel madala ohutajuga ja langeb kergesti väikekiskjate ja röövlindude saagiks. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis ja tõusva arvukusega.