Liiginimi eesti
keeles |
Siidisaba
|
Liiginimi ladina
keeles |
Bombycilla garrulus
|
Rahvapäraseid
nimesid |
Talvelind, külmalind,
pihlakapoiss, kadakpüü, kadakakull, lepalind, tuhkpea, tuttpea,
tuttmüts, tutt-till, tutt-tili, viristaja, sirinokk. |
Suurus |
Kehapikkus 18-21 cm, tiibade siruulatus
32-35 cm. Kaal 48-72 g. |
Levik |
Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika
metsavööndi põhjaosas, talviste hulgurännete ajal massiliselt ka
lõuna pool kuni Lõuna-Euroopani ja Kesk-Aasiani. Rändele asumine
sügise saabudes sõltub toiduvarudest. Kui toitu on piisavalt, võivad
nad pesitsuspiirkonda talvituma jääda. Eestis ei pesitse, kuid on
tavaline läbirändaja. |
Arvukus |
Eestis ei pesitse, talvine arvukus 10 000
- 30 000 isendit. |
Elupaik ja -viis |
Metsatundra ja taiga
okas- ning kasemetsad. Talvel sageli aedades-parkides pihlakamarju
söömas. Lendab ringi salkadena või ka suuremate parvedena, harva
üksikult.
|
Ränne |
Oma pesitsusaladel taigas ja tundras
kogunevad talve saabudes parvedesse ja liiguvad lääne ning lõuna
poole. Massiline sisseränne leiab aset siis, kui toidusaak nende
kodumaal ikaldub. Eestis leidub neid rohkelt läbirände ajal sügisel
septembrist detsembrini ja kevadel märtsist maini. Osa linde
talvitub siin. |
Toitumine |
Sööb marju ja mitmesuguseid teisi vilju,
samuti kõikvõimalikke seemneid. Pesitsusperioodil on peamiseks
toiduks putukad, eriti sääsed ja kihulased. |
Pesitsemine ja
areng
|
Pesa ehitatab harilikult maikuus kuuse
või männi otsa 2-15 meetri kõrgusele. Pesa ehitavad mõlemad
vanalinnud koos, kasutades ehitusmaterjalina kuivi oksaraage,
samblikutorte, sammalt ja kasetohtu. Pesa on kausjas ja massiivne,
põhi vooderdatud sulgedega. Mune haub peamiselt emaslind, isaslind
toob sel ajal emaslinnule toitu. 14-päevase haudumise järel koorub
3-6 poega. Pojad istuvad pesas süüa oodates ligi kaks nädalat,
lendama õpivad nad juulikuu alguses. Eestis pesitseb väga harva. |
Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu Eestis looduskaitse alla.
Tundrapiirkonnas siidisabal looduslikud vaenlased praktiliselt
puuduvad. Seetõttu on ta rändel madala ohutajuga ja langeb kergesti
väikekiskjate ja röövlindude saagiks. Rahvusvaheliste ohuhinnangute
järgi on liik soodsas seisundis ja tõusva arvukusega. |