Sõtkas

Liiginimi eesti keeles	Sõtkas
Liiginimi ladina keeles	Bucephala clangula
Rahvapäraseid nimesid	Õõnepart, sõnnpea
Suurus	Kehapikkus 40-48 cm, tiibade siruulatus 62-77 cm. Isaslind on emalinnust suurem ja kaalub keskmiselt 900 grammi, emaslind 750 grammi.
Levik	Levinud kogu põhjapoolkera metsavööndis. Pesitsusala ulatub Põhja-Hiinast, Mongooliast ja Venemaalt läbi Skandinaavia boreaalsete metsade ja Ida-Euroopa Kanada, USA põhjaosa ja Alaskani välja. Euroopa asurkonna talvitusalad hõlmavad Põhja-Euroopa rannikualasid, Briti saari, Kesk-Euroopa siseveekogusid ja vähesel määral ka Vahemere rannikut.
Arvukus	Arvukas läbirändaja ja talvituja ning järjest arvukam haudelind. Eestis pesitseb 6000 - 10 000 haudepaari, talvitub 30 000 - 50 000 isendit.
Elupaik ja -viis	Erinevalt teistest Eesti partlastest eelistab elupaigana siseveekogusid - järvi, tiike jõgesid. Talvekuudel on sõtkad merel, sageli seltsivad aulide ja jääkosklatega. Mida pehmem talv, seda enam sõtkaid meie rannikumerel talvitub.
Ränne	Läbiränne kevadel kestab märtsi keskpaigast maikuuni, sügisene aga augusti lõpust novembri lõpuni. Isaste sulgimisränne algab juuni alguses ja kestab juuli lõpuni. Sulgimisaladeks on peamiselt Kunda lahe ja Juminda poolsaare vaheline ala Soome lahes, Suur Väin ning Liivi Lahe põhjaosa. Eesti vetesse võib sulgima koguneda mitukümmend tuhat isendit.
Toitumine	Toitub peamiselt selgrootutest loomadest, vähem veetaimedest. Toidu hangib sukeldudes.
Pesitsemine	Pesa ehitab igasugustesse õõnsustesse, peamiselt puuõõntesse. Aprilli lõpus-mai alguses muneb emaslind 7-12 sinakasrohelist muna. Haudumine kestab 28-32 päeva. Peale koorumist on pojad peaaegu kohe võimelised ise toitu hankima ja vajavad vaid kaitset. Pesast lahkuvad nad 1-2 päeva peale koorumist ja ema juhatab pojad veekoguni. Ema võib ise seejärel lahkuda, jättes oma väikesed mõne teise poegadega emasõtka juurde. Kui seda ei juhtu, hoolitseb emasõtkas poegade eest, kuni nad 56-60 päevaselt lennuvõimestuvad. Isaslinnud koonduvad mai lõpus gruppidesse ja siirduvad merele sulgima, seega poegade eest hoolitseb vaid emaslind.
Ohustatus ja kaitse	Jahilind. Looduskaitse alla ei kuulu. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis ja stabiilse arvukusega, Eestis on arvukus viimastel kümnenditel tõusnud.