| Liiginimi eesti
keeles |
Kanepilind |
| Liiginimi ladina
keeles |
Linaria cannabina
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Kanepitutilind, kanepi
varblane |
| Suurus |
Kehapikkus 12,5-14 cm, tiibade siruulatus
21-25 cm. Kaal 15-21 grammi. |
| Levik |
Levinud suuremas osas Euroopast,
Edela-Aasias ja Loode-Aafrikas. Eestis on levik ebaühtlane,
vastavalt sobivate pesitsuspaikade olemasolule. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 30 000
- 40 000 haudepaari. Arvukus talvel on 300 - 3000 isendit.
|
| Elupaik ja -viis |
Kanepilind väldib
suuri metsaalasid, kuid on enam-vähem ühtlaselt levinud
kultuurmaastikus. Eriti arvukas on kadastikes, kuid pesitseb
meelsasti ka tee- ja majaäärsetes kuusehekkides, võsastunud
aedades, parkides ja kalmistutel, jäätmaal ja väikeasulates.
Pesitsusajal elutseb salkades. Väljaspool pesitsusaega moodustab
suuri parvi.
|
| Ränne |
Kanepilind on Eestis
rändlind. Saabub märtsikuu jooksul, enamasti suurte salkadena.
Sügisränne kestab septembrist oktoobri lõpuni. Talvitusalad asuvad
peamiselt Lõuna-Euroopas. Üksikud isendid võivad ebaregulaarselt
ka Eestisse talvituma jääda.
|
| Toitumine |
Toiduks on peamiselt
igasugused taimeseemned. Pesitsusajal kasutab toiduks ka putukaid. |
Pesitsemine ja
areng
|
Emaslinnu üksinda
ehitatud pesa paikneb tavaliselt kuusel ja on hästi varjatud. See
on tihe viltjas moodustis, mis on ehitatud peentest raagudest,
juurekestest ja rohukõrtest. Emaslind muneb 3-7 valkjassinist,
roostekarva täppidega muna, mida haub 11-14 päeva. Poegi toidavad
mõlemad vanalinnud pugus pehmendatud toiduga. Pojad on pesahoidjad
ja lahkuvad pesast umbes kahenädalastena. Pärast pesast lahkumist
hoolitseb nende eest peamiselt isaslind.
|
| Ohustatus ja kaitse |
Liik ei ole
looduskaitse all, kuid arvukus on mõnevõrra langenud.
Ohuteguriteks on intensiivistuv põllumajandus, looduslikeks
vaenlasteks on röövlinnud ja väikekiskjad. Rahvusvaheliste
ohuhinnangute järgi on kanepilinnud soodsas seisundis, kuid
Euroopa mastaabis on arvukus samuti langemas.
|