Karmiinleevike

Liiginimi eesti keeles	Karmiinleevike
Liiginimi ladina keeles	Carpodacus erythrinus
Rahvapäraseid nimesid	Ei ole teada
Suurus	Kehapikkus 13,5-15 cm, tiibade siruulatus 18-20 cm. Kaal 21-26 g.
Levik	On levinud Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopast Leena jõeni Siberis ja Kirde-Mongoolias, lõunas Horvaatiast, Rumeeniast ja Põhja-Ukrainast Kesk-Kasahstanini, Põhja-Indias, Nepaalis ja Kirde-Tais. Viimase 100 aasta jooksul on liik oma areaali oluliselt laiendanud ja nüüdseks pesitseb isegi Valge mere rannikul. Eestis levinud haudelind, kes on valdavalt seotud lehtmetsade ja -põõsastikega, suuremate parkide ning aedadega.
Arvukus	Eestis pesitseb 80 000 - 120 000 haudepaari.
Elupaik ja -viis	Lemmikelupaikadeks on niisked ja hõredad salumetsad, jõeorud ja puisniidud, pargid ja kalmistud. Inimasulatesse kuigi tihti ei kipu. Vähemal määral võib teda leida kadastikest ja raiesmikuvõsadest.
Ränne	Rändlind. Eestisse saabuvad maikuus. Lahkummine algab juba augustis, viimaseid isendeid on kohatud veel septembri keskpaigas. Meil pesitsevad isendid talvituvad Nepaalis, Tais ja Myanmaris, rännates sinna läbi Kesk-Aasia.
Toitumine	Peamiselt taimtoiduline, nokkides taimeseemneid, lehepungi ja marju. Putukad on ta toidus märksa väiksema osatähtsusega.
Pesitsemine ja areng	Pesa ehitab valmis emaslind üksi ning see asub tavaliselt madalal puu otsas. Pesa on ehitatud rohukõrtest ning jätab üsna lohaka ja korratu mulje - see on kohev, paksu põhja ja seintega, sisemuses leidub jõhve ja karvu. Juunis või juulis muneb emaslind pessa 4-6 muna, pojad kooruvad 11-15 päeva pärast. Karmiinleevike on küllaltki ettevaatlik lind ja võib häirimise korral pesa hüljata. Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad. Enne toidu üleandmist poegadele pehmendavad vanalinnud seda oma pugus. Pojad lahkuvad pesast juba kahenädalaselt, vaatamata sellele, et nad siis veel päriselt lennata ei oska. Nad viibivad esialgu veel pesitsuspiirkonnas ja saavad vanalindudelt toitu. Suguküpseks saavad järgmiseks kevadeks.
Ohustatus ja kaitse	Liik ei ole looduskaitse all. Looduslikeks vaenlasteks võivad olla röövlinnud ja pisikiskjad. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on tegu soodsas seisundis oleva liigiga, kuid arvukus on langemas.