Välja-loorkull

 

Välja-loorkull

Välja-loorkull on umbes ronga suurune saleda kehaga kulliline. Isaslinnu ja emaslinnu vahel on välimuses küllalt suured erinevused. Isaslind on emaslinnust veidi väiksem ning tema värvuses domineerib helehall, aga tiibade tipmised hoosuled on tumedad. Silmade ümber on tumedatest sulgedest ring, mida otsevaates ühendab otsast tume nokk. Emaslind on isaslinnust suurem, tema selg ja tiivad on pruunid. Emaslinnu keha alapool on põhivärvuselt hele, kontrastsete pruunide triipudega. Pea on tume, saba pruunivöödiline ja lennul hoiab ta seda lehvikjalt laiali. Välja-loorkulli päranipuala on puhasvalge. Linnu jalad on kuni jooksme lõpuni paljad ja värvuselt kollased, mustade küüntega. Noorlinnud on emaslindude sarnased, kuid neil on seljaosal tumedam pruun värvus.

Liigi levila on väga lai, hõlmates pesitsusajal pea kogu Euraasia metsa- ja stepivööndit, talvisel ajal aga laieneb levila kaugemale lõunasse. Eestis elutsevad nad võsades, põõsastike ja madalate metsaribadega läbistatud soodes, jõeluhtadel jt märgaladel. Enam on teda Emajõe jõgikonnas ja Narva jõe luhtadel, samuti Lääne-Eesti põõsassoodes.

Välja-loorkulli alati maas paiknev pesa võib asuda vägagi erinevates biotoopides, kuid on enamasti põõsastega hästi varjatud. Eestis on viimasel aastakümnel kõige tüüpilisem pesapaik 5-20 aasta vanune põõsastunud lageraielank, aga pesi leidub ka soode hõreda puiskasvuga servavööndis ja soisel rohumaal. Pesa välisosa koosneb oksaraagudest või kulust ja on seest vooderdatud pehmema kuluga. Mais muneb 3-6 valkjat muna. Pojad kooruvad alates juuni keskpaigast ning viibivad pesas ning selle ümbruses kuni lennuvõimestumiseni juuli keskpaigas.

Toiduks püüab välja-loorkull tavaliselt pisiimetajaid või maapinnal tegutsevaid linde, samuti võivad tema toidulaual olla teiste lindude pojad ja munad. Samas on välja-loorkulli enda looduslikeks vaenlasteks kärplased ja teised röövlinnud, kuna tegu on maaspesitsejaga, kelle pesa kergesti röövluse ohvriks satub.

Välja-loorkull on III kategooria kaitsealune liik, kes Eesti punase nimestiku hinnangute järgi on suure arvukuse languse tõttu kriitilises seisundis. Praeguseks pesitseb meil veel vaid 10-30 haudepaari. Suurimad ohutegurid on toitumiseks sobivate avamaastike hävimine sööti jäämise, laiaulatusliku kuivenduse või intensiivse põllumajandusliku tegevuse tagajärjel. Samuti ohustab teda tema toiduobjektide kaudu taimekaitsevahendite kasutamine.

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri