| Liiginimi eesti
keeles |
Hallvares |
| Liiginimi ladina
keeles |
Corvus cornix |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Varene, kaaga, vaak, jaak, nonn,
hahkvares, hallivativares, hallivatimees, vana hall, hall jaak,
tolgus, tolkvares, korbus, sarvnina, raagus, ehmik, lepaotsapoiss,
va kalts, viruvares, kesavares. |
| Suurus |
Kehapikkus 44-51 cm, tiibade siruulatus
84-100 cm, kaal 410-675 grammi. |
| Levik |
Levinud Ida-Euroopast kuni Uuraliteni.
Euroopas esineb Iiri- ja Šotimaal, Skandinaavias ja alates
Saksamaast - lääne pool on mustvares (Corvus corone), keda
nüüd peetakse eraldi liigiks. Levila lõunapiiriks on Põhja-Iraan ja
Niiluse äärsed alad. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 40 000 - 70 000
haudepaari. |
Elupaik
|
Pesitseb väga
erinevates elupaikades, nagu pargid ja kalmistud, põldudevahelised
puuribad ja metsatukad, taluõued, metsaservad, vahel ka
paneelmajade juures üksikpuudel, väikestel meresaartel, rannas.
|
| Ränne |
Paigalind. |
| Toitumine |
Kõigesööja. Sööb teiste lindude munasid,
närilisi, surnud loomi, inimeste toidujäätmeid, vilja, selgrootuid,
kahepaikseid, roomajaid jne. |
| Pesitsemine |
Kuivanud puuokstest ning sulgede ja
taimestikuga vooderdatud pesa ehitatakse kõrgele puu otsa, harvemini
“renoveeritakse” vana pesa. Emaslind muneb aprillis pessa 4-6 muna,
mida haub 17-19 päeva. Tavaliselt toidab isaslind sel ajal emast.
Peale poegade koorumist toidavad neid mõlemad vanalinnud. Pojad
saavad lennuvõimeliseks 32-36 päevaselt. Peale lennuvõimeliseks
saamist toidavad neid vanalinnud veel pea sügise alguseni -- algul
tihedamini, hiljem mõned korrad päevas. Esimest korda pesitsevad
noorlinnud 2-aastaselt. Varestel on 1 kurn aastas. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu kaitsealuste liikide hulka. Liik
on soodsas seisundis ja väga suure arvukusega. Ohustab vaid
inimesepoolne vaenamine. |