Vares

Liiginimi eesti keeles Vares
Liiginimi ladina keeles Corvus corone (L.)
Rahvapäraseid nimesid Vares, varene, vaak, jaak, varesjaak, nonn, tolgus, tolkvares, korbus, vargahokk, sarvnina, raagus, va kalts.
Kehamõõtmed Tiiva pikkus on 31...34 cm.
Kehamass Kehamass on keskmiselt 480...360 g.
Levik Vares on levinud kogu Euraasias metsatundrast kõrbevööndini ja mägismaadel, ka Niiluse alamjooksul. Eestis leidub üle kogu vabariigi.
Arvukus Arvukus on viimastel aastakümnetel kiiresti suurenenud, praegu 50...100 paari.
Elupaik- ja viis Elutseb nii kultuur- kui loodusmaastikul, igasugustes puistutes, kuid väldib suuri pidevaid metsamassiive. Võib pesitseda ka üksikutel puudel keset avamaastikku. On päevase eluviisiga, pesitseb paaridena.
Ränne Osa rändab talvitama Lätisse, Leedusse ja Põhja-Saksamaale. Sügisel lahkuvad oktoobris, saabuvad märtsi II poolel. Paljud jäävad ka meile talvitama.
Toitumine Vares on kõigesööja. Toitub selgrootutest, mardikalistest, sihktiivalistest, ka närilistest, teiste lindude poegadest ja munadest, sisalikest, konnadest, kaladest, samuti seemnetest. Ära ei ütle ka toidujäänustest.
Pesitsemine Tavaliselt ehitab pesa kõrgete puude otsa, erandkorras ka põõsale või kivihunnikule (puudeta saarel). Pesa ehitatakse jämedatest raagudest, ja ääristatakse peenemate raagude kihiga, seest vooderdatakse paksult pehme materjaliga. Kurn on täis aprilli keskpaigaks ning selles on 4...6 muna.
Areng Haudevältus 17...20 päeva. Pojad on pesahoidjad. Pojad lennuvõimestuvad viienädalaselt, see on umbes juuni alguseks. Peale pesast lahkumist jäävad veel mõneks ajaks pesakaupa kokku. Suguküpseks saab järgmiseks kevadeks.
Koht ökosüsteemis Vaenlasi pole, kuid tekitab kahju, rüüstates väiksemate lindude pesi. Varese vanu pesi kasutavad tihti need kullilised ja kakulised, kes ise pesi ei ehita.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri