| Liiginimi eesti
keeles |
Kühmnokk-luik |
| Liiginimi ladina
keeles |
Cygnus olor
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Punanokk-luik
|
| Kehamõõtmed
|
Eesti suurim lind.
Kehapikkus 140-160 cm, tiibade siruulatus 200-240 cm. Kaal 9-13
kg.
|
| Levik |
Levinud on Euraasia
metsa- ja stetpivööndi veekogudel Briti saartest Ussuurimaani.
Põhjapiir ulatub levilal Lõuna-Soomeni ning lõunapiir Vahemereni.
Eraldiseisvaid levilalaike leidub ka Aasias. Parkides peetakse teda sageli kui ilulindu -
sellest on saanud alguse naturaliseerunud populatsioonid
Põhja-Ameerikas, väljaspool looduslikku levilat. Eestis
levinud eelkõige Lääne-Eesti saartel ja Lääne- ning Põhja-Eesti
rannikul. |
| Arvukus
|
Eestis pesitseb 4000-5000 paari, talvitub
8000 - 17 000 isendit. |
| Elupaik ja -viis
|
Eelistab
taimestikurikkaid merelahtesid ja rannikujärvi, teinekord ka
lagedaid meresaari. |
| Ränne
|
Lääne-Euroopas
paigalind, paljud levila põhja- ja idaosas pesitsevad linnud
talvituvad soodsate jää- ja ilmastikuolude korral ka Läänemere
ääres. Rändavad isendid saabuvad meile juba märtsikuus, viimased
lahkuvad veekogude täieliku kinnikülmumise ajal, tavaliselt alates
novembrist. |
| Toitumine
|
Toitub peamiselt veetaimedest, sööb ka
putukaid ja molluskeid. |
| Pesitsemine ja
areng |
Pesitsemist alustab aprilli teisel
poolel-mai algul. Pesa paikneb tavaliselt roostikus ja on suur
taimedest kuhil, mille tipus on pesalohk. Ehitusmaterjalina
kasutatakse pilliroogu, hundinuia, tarnasid ja teisi veekogude
kaldataimi, ka adru. Linnud kasutavad sama pesa(kohta) aastast
aastasse, seda igal aastal parandades või uuesti ehitades. Emaslind
muneb pessa 4-8 suurt rohekashalli muna. Haudumine kestab 36-38
päeva ja kuigi haudumisest võtavad osa mõlemad linnud, istub pesal
tavaliselt emane ning isaslind on lähedal valves. Pojad kooruvad
juuni algul. Kühmnokk-luige pojad on pesahülgajad, pärast koorumist
on nad enam-vähem kohe võimelised emaslinnule järgnema.
Lennuvõimestuvad septembri algul. |
| Ohustatus ja kaitse
|
Ei ole looduskaitse all. Looduslikke vaenlasi täiskasvanud luigel
praktiliselt ei ole. Inimene ohustab kühmnokk-luike eelkõige
veekogude saastamisega. Arvukus on siiski viimastel kümnenditel
oluliselt tõusnud ja levilapiirid laienenud. |