| Liiginimi eesti
keeles |
Suur-kirjurähn |
| Liiginimi ladina
keeles |
Dendrocopos major
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Ühised teiste kirjude
rähnidega: suur rähn, hähn, tikk, tikas, puutikka, kirev rähn,
verev rähn, kirju rähn, kirirähn, kirju tikas, kiritikk, haar,
häär. |
| Suurus |
Kehapikkus 23-26 cm. Tiibade siruulatus
38-44 cm, kaal 70-105 g. |
| Levik |
Euraasia kõige laiemalt levinud
rähniliik. Levinud kogu Euraasia metsavööndis Portugalist,
Suurbritanniast ja Skandinaaviast Kamtšatka, Jaapani ja Kagu-Aasiani
ning Põhja-Aafrikas Marokos, Tuneesias ja Alžeerias. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 40 000 - 60 000
haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Asustab igasuguseid
metsi, parke ja muid puistuid, aedu, alleesid jne. Suurtes
metsamassiivides on sagedasem servaaladel. Suurema osa ajast
veedavad puutüvedel ronides. |
| Ränne |
Peamiselt paigalind, kuid augusti lõpust
oktoobrini toimub ka ränne, mis mõnel aastal võib olla massiline.
Samas tulevad ärarännanute asemele põhja poolt uued isendid. |
| Toitumine |
Suvel on põhitoiduks putukate vastsed ja
valmikud, talvel toitub ka okaspuude seemnetest. Käbi asetatakse
puuprakku ning rähn hakkab nokalöökidega seemneid välja peksma.
Kevadel võib teha kasepuusse augu ja oodata nõrguvat kasemahla. |
| Pesitsemine |
Võib rajada pesaõõnsuse igat liiki
puusse, ehkki eelistab pehmemaid lehtpuid, eriti haaba. Pesa
rajatakse 2-8 meetri kõrgusele rähnipaari 2-3 nädalase ühistööna.
Lennuava on 5-6 cm läbimõõduga, mõne sentimeetri pikkusele
rõhtkäigule järgneb kuni kolmandiku meetri sügavune pesaõõnsus.
Aprilli lõpul või mai algul muneb 5-7 muna pesa põhja pandud
puulaastudele. Mõlemad vanemad hauvad mune umbkaudu paar nädalat.
Pojad kooruvad pimedate ja paljastena ning viibivad pesas kolm
nädalat. Pärast pesast lahkumist hoolitsevad vanalinnud järelkasvu
eest veel vähemalt nädal aega. Toitu tuuakse pesale kuni 300 korda
päevas, toitmisel on aktiivsemaks pooleks emaslind. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu looduskaitse
alla. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas
seisundis ja tõusva arvukusega.
|