| Liiginimi eesti
keeles |
Tuuletallaja |
| Liiginimi ladina
keeles |
Falco tinnunculus |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Tallaja,
tuuleveskikull |
| Suurus |
Kehapikkus 31-37 cm, tiibade siruulatus
68-78 cm, kaal 140-250 grammi. |
| Levik |
Levinud peaaegu kogu Euraasias ja
Aafrikas. Leviku põhjapiir ulatub Skandinaavias põhjapolaarjoone
taha, Ida-Euroopas ja Aasias lõpeb aga enne põhjapolaarjoont. Eestis
ebaühtlaselt esinev haudelind. Ida-Euroopas ja Siberis rändlind,
mujal paigalind. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 700-900 haudepaari.
Üksikud isendid talvituvad vahel. |
Elupaik
|
Eelistab pesitseda avatud
kultuurmaastikuga vahelduvates metsatukkades ja suuremate metsade
servades, samuti talupuistutes, eriti kuusehekkides. Pesakohana võib
kasutada ka pesakaste ning ehitisi ja nende varemeid. |
| Ränne |
Esimesed isendid saabuvad pesapaikadele
juba märtsi lõpus, põhiosa jõuab pärale aprillis. Kevadränne võib
kesta mai lõpuni, sügisränne algab juba juulis, saavutades maksimumi
septembri lõpus. Viimased linnud lahkuvad oktoobri lõpus või
novembris. |
| Toitumine |
Põhitoiduks on igasugused pisiimetajad,
samuti väiksemad värvulised, suuremad putukad ja roomajad, harva ka
raiped. |
| Pesitsemine |
Pesapaigaks valib enamasti mõne kõrgema
männi, harvemini kuuse, lehtpuu või madalama jändriku männijässi.
Pesa ta tavaliselt ise ei ehita, enamasti kasutab vareste mahajäetud
pesi, ka puuõõnsusi. Aprilli lõpul muneb emaslind 3-5
määrdunudvalget tihedalt punapruunide ja kollakate laikudega
kirjatud mustriga muna. Hauvad mõlemad vanemad. Pojad kooruvad juuni
keskel ja lennuvõimestuvad juuni lõpus, juulis. Pesakond püsib koos
peaaegu rände alguseni. |
| Ohustatus ja kaitse |
Kuulub looduskaitsealuste liikide III
kategooria nimekirja. Peamised ohutegurid seotud põllumajandusega.
Oma väikese suuruse tõttu on tuuletallajal palju vaenlasi teiste
röövlindude seas. |