| Liiginimi eesti
keeles |
Põhjavint |
| Liiginimi ladina
keeles |
Fringilla
montifringilla |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Hullvink, metsvink,
kaselind |
| Suurus |
Kehapikkus 14-16 cm, tiibade siruulatus
24-26 cm, kaal 19-28 g. |
| Levik |
Pesitseb
Põhja-Euroopas - Soomes, Rootsis, Norras (Eesti jääb levila
lõunapiirile) ja Aasia taigavööndis kuni Kamtšatka poolsaareni.
Talvitub sõltuvalt pesitsusalast Lääne- ja Lõuna-Euroopas, Türgis,
Himaalaja mäestikust lõunas, Hiina idaosas ja Jaapanis.
|
| Arvukus |
Eelkõige läbirändaja. Eestis pesitseb
vaid 1-10 haudepaari. Talvitub 200-2000 isendit. |
| Elupaik ja -viis |
Pesitseb hõredamates metsades või
metsaservades, eelistades lagendike, eelkõige soode lähedust. Rändab
salkades, mis võivad kohati olla väga suured. Seltsib rände ajal
meelsasti ka metsvintidega. |
| Ränne |
Harv pesitseja, vähearvukas talvituja.
Arvukas läbirändaja. Kevadine läbiränne algab märtsi lõpus või
aprilli alguses, kestab mai alguseni. Sügisel saabuvad esimesed
läbirändajad septembri teises pooles, läbiränne lõppeb novembri
alguses. |
| Toitumine |
Toit on peamiselt
taimne, eriti seemned, taimepungad ja marjad. Pesitsusajal sööb ka
putukaid. |
Pesitsemine ja
areng
|
Eelistatult pesitseb soistes segametsades
ja kaasikutes. Pesa ehitab ainult emaslind. Pesa on poolkerajas
paksuseinaline ehitis peamiselt samblast ja samblikust. Mais-juunis
muneb emaslind 5-7 roheka põhitooniga muna, mida haub 11-14 päeva.
Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes kahenädalastena. Poegi
toidavad mõlemad vanalinnud. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole looduskaitse
all. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas
seisundis, kuid langeva arvukusega.
|