 |
 Hõbekajaka hääl
|
Hõbekajakas
Hõbekajakas on suur kajakas, kes jääb kasvult alla vaid merikajakale. Välimuse poolest on ta aga väga sarnane kalakajakale. Kõige lihtsam on neid eristada suuruse järgi (kalakajakas on märgatavalt väiksem) või noka põhjal - hõbekajakal on nokal punane täpp. Nagu teistelgi kajakatel, on tema peamiseks elupaigaks mererannik, kuid alati pesitseb osa linde ka rabalaugastel, mille tõttu on rahvasuus talle pandud nimed rabakajakas ja sookajakas.
Hõbekajaka lend on rahulik, majesteetlik, pidevate tiivalöökidega, samuti võib ta aegajalt kasutada tõusvaid õhuvoole, et mere kohal lõppematult tiirelda ja saakloomi varitseda. Kakluses või õhus lendavat saaki jälitades oskab ta ka keerulisi manöövreid teha. Samas ei ole ta aga mitte kehvem ujuja. Hõbekajakale meeldib sageli ujuda, vaid kergelt vette süüvides. Vajadusel võib ta isegi sukelduda. Ka maapinnal liigub ta kergelt ning oskab joostagi.
Pesa rajatakse meresaartele paiguti mitmesajapaarilistesse kolooniatesse või siis rabasaarele. Selleks valib hõbekajakas juba varakevadel saabudes, kui kõik alles jääs on, sobiva koha: kõrgemal rannaniidul või kui rabas, siis laukasaarel või niisama lauka serval. Ehitusmaterjalina kasutab ta mitmesuguseid kõrsi ja rohkelt mererannal lebavat suurt vetikat, põisadru. Pesad rajatakse üksteisest 5-6 meetri kaugusele. Mune on hõbekajaka kurnas 1-4. Kogu nende haudumise jooksul ei jäeta neid nahkapanemisekartuses hetkekski üksi. Nii vahetavad isas- ja emaslind päeva jooksul mitmel korral asukohti: üks hauduma, teine sööma.
Sööjatena on nad aga väga aplad ja halastamatud, toitudes peamiselt väiksemate kajakate munadest ja poegadest. Kui väikeseid linnupoegi või mune pole, siis sööb hõbekajakas mitmesuguseid teisi pisikesi loomi ja võib ka marju nokkida.
Koorunud hõbekajaka pojad lebavad ühe päeva toitumata abitult oma pesas, seejärel peituvad aga kõrgesse rohtu, kuhu vanemad hakkavad neile väljaöögatavat toitu tooma. Hädaohu korral võivad nad peale kümnendat elupäeva vette põgeneda, sest siis on sulestik ja ujumisoskus piisavalt arenenud. Pooleteisekuuselt õpivad noorlinnud lendama ja peagi ka iseseisvuvad. Seejärel algavad ulatuslikud hulguränded toiduotsinguil. Kaitse alla hõbekajakas ei kuulu.