| Liiginimi eesti keeles | Ööbik |
| Liiginimi ladina keelse | Luscinia luscinia (L.) |
| Rahvapäraseid nimesid | Sisask, õitsilind, kiriküüt, lakstigal, lauluisa, teopiits |
| Kehamõõtmed | Keha pikkus 16-19 cm, tiiva pikkus 8,3-9,1 cm. |
| Kehamass | Keskmiselt 20,5-26,5 g. |
| Levik | Eestis levinud ja tavaline haudelind. Pesitseb Ida-Euroopa maades (va. põhja piirkonnad) ning Lääne-Siberi kesk- ja lõunaosas. Levila põhjapiiriks on Lõuna-Soome ja Lõuna-Rootsi. |
| Arvukus | Ööbiku arvukus on meil sel sajandil märgatavalt tõusnud. Praegu arvatakse meil pesitsevat 20...50 tuhat paari. |
| Elupaik ja -viis | Pesa ehitab jõeluhtade põõsastikesse, varjulistesse lehtpuuvõsadesse, hõredatesse metsadesse, puisniitudele, suurtesse parkidesse ja kalmistutele. Pesitsemisajal tegutseb paaridena ning on päevase eluviisiga. |
| Ränne | Ööbik on rändelind, Eestisse saabub mai esimesel poolel, isaslind emaslinnust veidi varem. Lahkub augustis-septembris. Talvitub Ida- ja Lõuna-Aafrika savannides. Ränne toimub üksikult ning öösel. |
| Toitumine | Putuktoiduline. Otsib lehekõdust ja põõsaste madalamatelt okstelt ja lehtedelt mardikaid, eelkõige kärsaklasi, poilasi, naksurlasi, jooksiklasi. Meeldib süüa ka sipelgaid, hulkjalgseid, ämblike, kärbseid ja putukate vastseid. Sügisel toitub ka vähesel määral marjadest ja seemnetest. |
| Pesitsemine | Pesa ehitab maapinnale puujuurte vahele või tihedalt läbipõimunud põõsaharudele maapinna lähedale. Pesa valmistab emaslind kuivanud puulehtedest, kõrtest, samblast, taimejuurtest, taimevillast, karvadest. Kurn on täis mai lõpuks ning selles on 4-5 oliivivärvi tihedate tumedate laikudega ning hõredate mustade soontega muna. |
| Areng | Emaslind haub 13-14 päeva. Pojad lahkuvad pesast 10...11 päevaselt oskamata veel lennata. 16 päevaselt omandatakse lennuoskus. Poegi toidab algul emaslind hiljem ka isaslind |
| Koht ökosüsteemis | Vaenlasteks on väikesed kiskjad, samuti hulkuvad kassid ja koerad. Ööbik on metsa kahjurite hävitaja. Meloodilise ja kõlava laulu tõttu on teda nimetatud lauljate kuningaks ja talle on pakututd parima sulislauliku tiitlit. |
| Ohustatus ja kaitse | Arvukuse muutus on otseselt või kaudselt mõjutatud ilmastikutingimustest. Liik ei ole looduskaitse all. |
|
|
|