Liiginimi
eesti keeles |
Ööbik |
Liiginimi
ladina keelse |
Luscinia
luscinia (L.) |
Rahvapäraseid
nimesid |
Sisask,
õitsilind, kiriküüt, lakstigal, lauluisa, teopiits |
Kehamõõtmed |
Keha
pikkus 16-19 cm, tiiva pikkus 8,3-9,1 cm. |
Kehamass |
Keskmiselt
20,5-26,5 g. |
Levik |
Eestis
levinud ja tavaline haudelind. Pesitseb Ida-Euroopa
maades (va. põhja piirkonnad) ning Lääne-Siberi kesk-
ja lõunaosas. Levila põhjapiiriks on Lõuna-Soome ja
Lõuna-Rootsi. |
Arvukus |
Ööbiku arvukus on meil sel sajandil märgatavalt tõusnud. Praegu arvatakse meil pesitsevat 20...50 tuhat paari. |
Elupaik
ja -viis |
Pesa
ehitab jõeluhtade põõsastikesse, varjulistesse
lehtpuuvõsadesse, hõredatesse metsadesse,
puisniitudele, suurtesse parkidesse ja kalmistutele.
Pesitsemisajal tegutseb paaridena ning on päevase
eluviisiga. |
Ränne |
Ööbik
on rändelind, Eestisse saabub mai esimesel poolel,
isaslind emaslinnust veidi varem. Lahkub
augustis-septembris. Talvitub Ida- ja Lõuna-Aafrika
savannides. Ränne toimub üksikult ning öösel. |
Toitumine |
Putuktoiduline.
Otsib lehekõdust ja põõsaste madalamatelt okstelt ja
lehtedelt mardikaid, eelkõige kärsaklasi, poilasi,
naksurlasi, jooksiklasi. Meeldib süüa ka sipelgaid,
hulkjalgseid, ämblike, kärbseid ja putukate vastseid.
Sügisel toitub ka vähesel määral marjadest ja
seemnetest. |
Pesitsemine |
Pesa
ehitab maapinnale puujuurte vahele või tihedalt
läbipõimunud põõsaharudele maapinna lähedale. Pesa
valmistab emaslind kuivanud puulehtedest, kõrtest,
samblast, taimejuurtest, taimevillast, karvadest. Kurn on
täis mai lõpuks ning selles on 4-5 oliivivärvi
tihedate tumedate laikudega ning hõredate mustade
soontega muna. |
Areng |
Emaslind
haub 13-14 päeva. Pojad lahkuvad pesast 10...11
päevaselt oskamata veel lennata. 16 päevaselt
omandatakse lennuoskus. Poegi toidab algul emaslind
hiljem ka isaslind |
Koht
ökosüsteemis |
Vaenlasteks
on väikesed kiskjad, samuti hulkuvad kassid ja koerad.
Ööbik on metsa kahjurite hävitaja. Meloodilise
ja kõlava laulu tõttu on teda nimetatud lauljate kuningaks ja
talle on pakututd parima sulislauliku tiitlit. |
Ohustatus
ja kaitse |
Arvukuse
muutus on otseselt või kaudselt mõjutatud
ilmastikutingimustest. Liik ei ole looduskaitse all. |