| Liiginimi eesti
keeles |
Ööbik |
| Liiginimi ladina
keelse |
Luscinia luscinia |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Sisask, õitsilind,
kiriküüt, lakstigal, lauluisa, teopiits |
| Suurus |
Kehapikkus 15-17 cm, tiibade siruulatus
20-22,5 cm, kaal 24-31 g. |
| Levik |
Pesitseb Kesk- ja Ida-Euroopa maades ning
Lääne-Siberi kesk- ja lõunaosas. Levila põhjapiiriks on Lõuna-Soome
ja Lõuna-Rootsi. Eestis levinud ja tavaline haudelind. Talvitub
Lõuna-Aafrika savannides suhteliselt väiksel alal - peamiselt
Zambias ja selle ümbruses |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 60 000 - 120 000
haudepaari. |
Elupaik
|
Pesa ehitab jõeluhtade põõsastikesse,
varjulistesse lehtpuuvõsadesse, hõredatesse metsadesse,
puisniitudele, suurtesse parkidesse ja kalmistutele. |
| Ränne |
Rändlind. Eestisse saabub mai esimesel
poolel, isaslind emaslinnust veidi varem. Lahkub
augustis-septembris. |
| Toitumine |
Putuktoiduline. Otsib lehekõdust ja
põõsaste madalamatelt okstelt ja lehtedelt mardikaid, eelkõige
kärsaklasi, poilasi, naksurlasi, jooksiklasi. Meeldib süüa ka
sipelgaid, hulkjalgseid, ämblike, kärbseid ja putukate vastseid.
Sügisel toitub vähesel määral marjadest ja seemnetest. |
| Pesitsemine |
Pesa maapinnal puujuurte vahel või
tihedalt läbipõimunud põõsaharudel maapinna lähedal. Pesa ehitab
emaslind kuivanud puulehtedest, kõrtest, samblast, taimejuurtest,
taimevillast, karvadest. Mais-juunis muneb 4-5 pruunikat-rohekat
tumedate laikudega muna, mida 13-14 päeva haub. Pojad kooruvad juuli
algul ja lahkuvad pesast 10-11 päeva pärast koorumist, oskamata veel
lennata. Lennuoskuse omandavad u 16 päeva vanuselt. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole looduskaitse all, kuid mõningase
arvukuse languse tõttu on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedane
liik. Suuremas mastaabis on liik siiski soodsas seisundis.
Looduslikeks vaenlasteks on väikekiskjad, samuti hulkuvad kassid ja
koerad. |