Liiginimi eesti
keeles |
Rohukoskel |
Liiginimi ladina
keeles |
Mergus serrator
|
Rahvapäraseid
nimesid |
Rohukas, tuttpea,
pikknina, heinkoskel, murukoskel |
Suurus |
Keha pikkus 52-58 cm, tiibade siruulatus
69-82 cm, kaal 0,8-1,1 kg. |
Levik |
Asustab Euraasia põhjaosa,
Põhja-Ameerikat ja Gröönimaa lõunaosa. Üksikutes kohtades ulatub
areaal parasvöötmesse, kuid ei ulatu 50. laiuskraadist lõuna poole.
Vähearvukalt ja juhuslikult esineb ka Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Eesti
on Euroopa põhilise levilaosa lõunapiiril, esineb eelkõige
Lääne-Eesti saartel ja Põhja-Eesti rannikualadel. |
Arvukus |
Eestis pesitseb 300-500 haudepaari.
Talvitub olenevalt aastast ja jääoludest 500-2500 paari. |
Elupaik ja -viis |
Enamasti väikesaarte asunik, vähesel
määral pesitseb neid ka mandri rannikul neemedel ja lõugaste ääres. |
Ränne |
Kevadine läbiränne kestab poole maini, sügisränne jääb
septembrisse-oktoobrisse. Linnud rändavad väikeste puntidena ja
põhiliselt öösiti, mistõttu toimub läbiränne üsna märkamatult. |
Toitumine |
Toitub peamiselt kaladest, veeputukatest,
koorikloomadest ja konnadest. |
Pesitsemine ja
areng
|
Pesa teeb kas kõrgesse rohtu (nõgesed,
putked, takjad, põldmari) või tiheda magesõstra- või kadakapõõsa
alla, eriti meeldib ala, kus põõsaste all on ka kive või kus põõsad
kasvavad lausa kivide vahel. Ka tunneb ta ennast turvaliselt
naerukajaka- või tiirukoloonia servas. Pesaserva vooderdab omaenese
udusulgedega. Mai lõpul-juuni alguses muneb emaslind 8-12 valkjat
või helerohelist muna, mida haub 29-35 päeva. Isaslind lahkub
haudumise algul sulgima. Pärast koorumist lahkuvad pojad koos
emaga päeva või paari pärast pesast madalale rannikumerele. Tihti
moodustatatakse n-ö lasteaed, kus on mitme pesakonna pojad koos ja
kellel hoiab silma peal 1 emaslind. Lennuvõimeliseks saavad pojad u
60 päeva pärast. |
Ohustatus ja kaitse |
Looduskaitse alla ei kuulu, kuid arvukus
on langenud. Ohustavad mitmesugused pesaröövlid, ennekõike saartele
jäänud rebased ja kährikud. Hästi peidetud pesad leiavad üles ka
kajakad. Suurt mõju arvukusele avaldab pesitsussaarte liigne
kinnikasvamine, eelkõige kadakastumine ja metsastumine. Euroopas on
rohukoskel hinnatud ohulähedaseks liigiks. |