Laanenäär

Laanenäär on pasknäärist mõnevõrra väiksem lind. Värvuselt on laanenäär ülapoolelt oliivpruun, lagipea on tumepruun ja alapool hallikaspruun. Ta on väga elavaloomuline ja liikuv, lendab kergelt ja käratult, sealjuures on ta saba lehvikuna laiali.

Laanenäär on seotud põhiliselt Euroopa ja Aasia taigametsadega, elutsedes eelkõige kuuse-nulu- ja seedri-lehisetaigas. Eestis on laanenäär eksikülaline. Möödunud sajandi eelviimase aastakümneni elutses aga väga haruldase haudelinnuna Alutaguse ja Avinurme metsades. Praegu on kohatud vaid üksikuid isendeid.

Laanenäär on enam-vähem paikse eluviisiga lind, ainult talvel toiduotsingul võib ta ette võtta hulkumisi lühikestel vahemaadel. Esimeste kevadmärkide ilmumisel tulevad linnud pesitsemispaikadesse ja hakkavad peagi pesa ehitama. Pesa ehitatakse tavaliselt mõne okaspuu otsa kuni 6 m kõrgusele. Pessa muneb emaslind 3...4 rohekas- või valkjashalli taustaga tumedate tähnidega muna. Hauduma hakkab emaslind juba peale esimese muna munemist ja haudumine kestab umbes kaks nädalat.

Laanenääri pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Juunis-juulis on pojad juba lennuvõimelised. Laanenäär on segatoiduline lind, kes kasutab toiduks nii putukaid kui ka marju.