| Liiginimi eesti
keeles |
Väike-lehelind
|
| Liiginimi ladina
keeles |
Phylloscopus
collybita
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Silksolk, silgutaja,
lehmalüpsja, vihmalind. |
| Suurus |
Keha pikkus 10-12 cm, tiibade siruulatus
15-21 cm, kaal 6-9 grammi. |
| Levik |
Pesitseb Euroopas ja Aasias. Euroopas
hõlmab pesitsusala enamuse maailmajao pindalast. Aasias jätkub
levikuala Kolõma jõeni idas. Talvitusalad asuvad Lõuna- ja
Lääne-Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Aasia edelaosas. Eestis
üldlevinud liik. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 500 000 - 600 000
haudepaari. |
Elupaik
|
Pesitseb kõiksugustes puistutes,
eelistades kuuse-segametsi, samuti puisniitudel ja harva ka parkides
ning kalmistutel. |
| Ränne |
Rändlind. Saabub meile märtsi
lõpul-aprillis. Isaslinnud saabuvad varem kui emaslinnud ja valivad
endale pesitsusterritooriumi, hakates sealt teisi isaslinde eemale
tõrjuma. Umbes nädal aega pärast isaslinde saabuvad emaslinnud.
Lahkub Eestist septembris-oktoobris. |
| Toitumine |
Putuktoiduline, põhitoiduks on väikesed
mardikad ja nende vastsed. Sügisel sööb ka marju. |
| Pesitsemine |
Isaslinnu poolt hõivatud territooriumil
valib pesakoha ja ehitab pesa emaslind. Pesa võib leida tavaliselt
maapinnalt, tihedast lehtpõõsast või noorelt kuuselt. Isalind peab
pesa ehitavat partnerit silmas, laulab ja kaitseb territooriumi.
Pesa on pealt kinnine kerajas ehitis, mille ühel küljel on lennuava.
Välimine kiht koosneb kuivanud kõrtest, samblast ja lehtedest,
sisemus on vooderdatud rohkete sulgede ja karvadega. Pessa muneb
emaslind 4-6 valget tumepunapruunide täppidega muna, mida haub 13-16
päeva. Ka poegade toitmisega tegeleb ainult emaslind. Pojad on
pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Pärast pesast
lahkumist hoiduvad pojad veel mõnda aega emalinnu lähedusse. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu looduskaitse
alla. On nii Eestis kui ka globaalsel skaalal soodsas seisundis.
Ohuteguriks võivad olla kliimamuutused ja metsade killustumine.
|