| Liiginimi eesti
keeles |
Hallpea-rähn ehk
hallrähn |
| Liiginimi ladina
keeles |
Picus canus
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Rahva seas on vôrdunud
roherähniga. Roheline rähn, roheline ähn, hall tikas, hall hähn,
hall rui, meltsas, mölsas, malsas, melts, malts |
| Suurus |
Pikkus 27 - 30 cm,
tiibade siruulatus 38 - 40 cm. Kaal 110 - 140 grammi.
|
| Levik |
Levila ulatub kitsa vööndina läbi kogu
Euraasia. Eestis on arvukam kesk- ja lõunaosas, Hiiu- ja Saaremaal
praktiliselt puudub. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 3000 -
5000 paari, talvitub 6000 - 15 000 isendit.
|
| Elupaik ja -viis |
Elutseb hõredamates
sega- ja lehtmetsades, samuti saludes, parkides, puisniitudel,
alleedel, vanades talukohtades jne. Suuri metsamassiive väldib.
|
| Ränne |
On peamiselt
paigalind, kuid talvel võib toitu otsida suurel territooriumil.
|
| Toitumine |
Meelistoiduks on
sipelgad, aga peale nende sööb ka puidus elutsevaid selgrootuid
ning putukaid ja nende vastseid. Talvel võib külastada ka lindude
söögimaju.
|
| Pesitsemine |
Pesaõõnsuse raiub
lehtpuu tüvesse, eelistades pehmema puiduga liike. Õõnsuse põhja
meisterdab lihtsa kuivmaterjalist peha. Kurnas on 5 - 8 muna,
haudeaeg kestab 15 - 17 päeva. Mõlemad vanemad toidavad poegi, kes
lennuvõimestuvad 4 nädala möödudes.
|
| Areng |
Pesahoidja. Pojad
lennuvõimestuvad juuli esimesel poolel. |
| Looduslikud vaenlased ja
konkurendid |
Peamisteks vaenlasteks on väikekiskjad. |
| Ohustatus ja kaitse |
Kuulub Eestis
kaitstavate linnuliikide III kategooriasse. Rahvusvaheline staatus
"soodsas seisundis".
|