Tuttpütt

Liiginimi eesti keeles Tuttpütt
Liiginimi ladina keeles Podiceps cristatus
Rahvapäraseid nimesid Tuukerpart, perssjalg, pärsus, kroogu, merevares, prääksuja, röökija, räimetirr, kalakaur.
Suurus Kehapikkus 46-51 cm, tiibade siruulatus 59-73 cm, kaal 1,3-2 kg.
Levik Nominaatvorm on levinud üle terve Euroopa ja pea kogu Aasias, kus põhjapiiriks on Lõuna-Siber. Aafrikas ja Austraalias levivad teised alamliigid. Eestis tavaline haudelind.
Arvukus Eestis pesitseb 2000-3000 haudepaari. Talvitub 50-250 isendit.
Elupaik ja -viis Asustab järvi ja lahtesid ning pesitseb ka meresaarte kaldavööndis. Järvedest eelistab suuremaid keskmise toitainete- ja taimestikurikkusega keset kultuurmaastikku olevaid järvi.
Ränne Valdavalt rändlind, talvine arvukus on väike. Talvituvad Lääne-Euroopas. Rändajad saabuvad Eestisse valdavalt aprillis. Lindude kevadine läbiränne kulgeb mai teise pooleni, vahel kauemgi. Sügisene läbiränne algab juba augustis ja kestab mitu kuud.
Toitumine Erinevalt teistest püttidest on põhitoiduks kalad, vähem kahepaiksed, putukad, limused, vähilaadsed ja taimed. Poegadele tuuakse peamiselt selgrootuid veeloomi.
Pesitsemine Tuttpütil on huvitav pulmatants: linnupaar ujub teineteisele vastu, siis tõusevad nad kõrgele vee kohale püsti, kaovad jälle vee alla, toovad teisele taimi ja muudkui tantsivad. Mängu saadavad erinevad häälitsused. Lõpuks ehitab paar koos pesa, mis paikneb tihtipeale pilliroo- või kaislatihnikutes. Pesa on tavaliselt ujuvpesa ja kujutab endast lainete eest kaitstud kõdunemata taimede hunnikut. Emaslind muneb maikuus kahepäevaste vahedega 4-6 rohekaskollast muna, mida mõlemad vanemad vaheldumisi umbes 25 päeva hauvad. Pojad kooruvad juunis, kinnituvad pärast koorumist sageli ema sulestikku ning leiavad nii ka näiteks kaitset röövloomade ja -lindude eest (poegadega lind võib nii lennata kui ka sukelduda). Pojad iseseisvuvad alles kahe ja poole kuu pärast.
Ohustatus ja kaitse Ei ole looduskaitse all. Liik on soodsas seisundis nii Eestis kui ka globaalsete hinnangute järgi, kuid Euroopas on täheldatud osade asurkondade arvukuse langust. Ohustab otsene häirimine ja pesapaikade kahjustamine inimese poolt.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri