| Liiginimi eesti
keeles |
Tuttpütt |
| Liiginimi ladina
keeles |
Podiceps cristatus
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Tuukerpart, perssjalg,
pärsus, kroogu, merevares, prääksuja, röökija, räimetirr,
kalakaur. |
| Suurus |
Kehapikkus 46-51 cm, tiibade siruulatus
59-73 cm, kaal 1,3-2 kg. |
| Levik |
Nominaatvorm on levinud üle terve Euroopa
ja pea kogu Aasias, kus põhjapiiriks on Lõuna-Siber. Aafrikas ja
Austraalias levivad teised alamliigid. Eestis tavaline haudelind. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 2000-3000 haudepaari.
Talvitub 50-250 isendit. |
| Elupaik ja -viis |
Asustab järvi ja lahtesid ning pesitseb
ka meresaarte kaldavööndis. Järvedest eelistab suuremaid keskmise
toitainete- ja taimestikurikkusega keset kultuurmaastikku olevaid
järvi. |
| Ränne |
Valdavalt rändlind, talvine arvukus on
väike. Talvituvad Lääne-Euroopas. Rändajad saabuvad Eestisse
valdavalt aprillis. Lindude kevadine läbiränne kulgeb mai teise
pooleni, vahel kauemgi. Sügisene läbiränne algab juba augustis ja
kestab mitu kuud. |
| Toitumine |
Erinevalt teistest püttidest on
põhitoiduks kalad, vähem kahepaiksed, putukad, limused, vähilaadsed
ja taimed. Poegadele tuuakse peamiselt selgrootuid veeloomi. |
| Pesitsemine |
Tuttpütil on huvitav pulmatants:
linnupaar ujub teineteisele vastu, siis tõusevad nad kõrgele vee
kohale püsti, kaovad jälle vee alla, toovad teisele taimi ja muudkui
tantsivad. Mängu saadavad erinevad häälitsused. Lõpuks ehitab paar
koos pesa, mis paikneb tihtipeale pilliroo- või kaislatihnikutes.
Pesa on tavaliselt ujuvpesa ja kujutab endast lainete eest kaitstud
kõdunemata taimede hunnikut. Emaslind muneb maikuus kahepäevaste
vahedega 4-6 rohekaskollast muna, mida mõlemad vanemad vaheldumisi
umbes 25 päeva hauvad. Pojad kooruvad juunis, kinnituvad pärast
koorumist sageli ema sulestikku ning leiavad nii ka näiteks kaitset
röövloomade ja -lindude eest (poegadega lind võib nii lennata kui ka
sukelduda). Pojad iseseisvuvad alles kahe ja poole kuu pärast. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole looduskaitse all. Liik on soodsas
seisundis nii Eestis kui ka globaalsete hinnangute järgi, kuid
Euroopas on täheldatud osade asurkondade arvukuse langust. Ohustab
otsene häirimine ja pesapaikade kahjustamine inimese poolt. |