Täpikhuik

Liiginimi eesti keeles Täpikhuik
Liiginimi ladina keeles Porzana porzana (L.)
Rahvapäraseid nimesid Ütt, järveütt, jutitaja, veevutt, vesivutt, soovutt, huik, vutt, mutt.
Kehamõõtmed Rukkiräägust veidi väiksem. Tiiva pikkus 11,5...13 cm.
Kehamass Kaalub 80...130 g.
Levik Lõuna-Soomest lõuna pool Euroopas, Siberis, Ees-Aasias.
Arvukus Tavaline haudelind kõikuva arvukusega: 1-2 tuhat paari.
Elupaik ja -viis Pilliroo-, kaisla- ja tarnatihnikutes ning põõsastikes; seisuveekogude ääres, jõekoolmetel, soodel, märgadel niitudel ja luhtadel. Jookseb kiiresti, liigub vilkalt ka rohus ja puhmaste vahel, lendab vastumeelselt, ujumist väldib. Eluviis öine. Tegutseb enamasti üksikult.
Ränne Talvitab Euroopa lõunaosas, Aafrikas ja Indias. Eestis saabub pesitsuspaikadele mai esimesel poolel ja äralend on septembri teisel poolel. Rändab enamasti üksikult.
Toitumine Veeselgrootud.
Pesitsemine Maapinnal: kuivemal kühmul või veest ümbritsetud tarnamättal. Lohu vooderdab rohkete kõrtega. Vesises paigas ehitab kuhilpesa. Kurnas 7...12 muna.
Areng Pesahülgaja. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad.
Koht ökosüsteemis Juhuslikult on jahitud. Inimese seisukohalt on kahjutu.
Ohustatus ja

kaitse

Kuulub kaitstavate lindude III kategooriasse.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri