| Liiginimi eesti keeles | Täpikhuik |
| Liiginimi ladina keeles | Porzana porzana (L.) |
| Rahvapäraseid nimesid | Ütt, järveütt, jutitaja, veevutt, vesivutt, soovutt, huik, vutt, mutt. |
| Kehamõõtmed | Rukkiräägust veidi väiksem. Tiiva pikkus 11,5...13 cm. |
| Kehamass | Kaalub 80...130 g. |
| Levik | Lõuna-Soomest lõuna pool Euroopas, Siberis, Ees-Aasias. |
| Arvukus | Tavaline haudelind kõikuva arvukusega: 1-2 tuhat paari. |
| Elupaik ja -viis | Pilliroo-, kaisla- ja tarnatihnikutes ning põõsastikes; seisuveekogude ääres, jõekoolmetel, soodel, märgadel niitudel ja luhtadel. Jookseb kiiresti, liigub vilkalt ka rohus ja puhmaste vahel, lendab vastumeelselt, ujumist väldib. Eluviis öine. Tegutseb enamasti üksikult. |
| Ränne | Talvitab Euroopa lõunaosas, Aafrikas ja Indias. Eestis saabub pesitsuspaikadele mai esimesel poolel ja äralend on septembri teisel poolel. Rändab enamasti üksikult. |
| Toitumine | Veeselgrootud. |
| Pesitsemine | Maapinnal: kuivemal kühmul või veest ümbritsetud tarnamättal. Lohu vooderdab rohkete kõrtega. Vesises paigas ehitab kuhilpesa. Kurnas 7...12 muna. |
| Areng | Pesahülgaja. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. |
| Koht ökosüsteemis | Juhuslikult on jahitud. Inimese seisukohalt on kahjutu. |
| Ohustatus ja kaitse |
Kuulub kaitstavate lindude III kategooriasse. |