| Liiginimi eesti
keeles |
Täpikhuik |
| Liiginimi ladina
keeles |
Porzana porzana
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Ütt, järveütt,
jutitaja, veevutt, vesivutt, soovutt, huik, vutt, mutt. |
| Suurus |
Kehapikkus 19-22,5 cm, tiiva pikkus
11,5-13 cm. Kaal 57-147 g. |
| Levik |
Pesitseb Euroopas. Levila põhjapiir
ulatub Kesk-Soomeni, idapiir Jenissei jõeni, lõunapiir Iraanini.
Kesk-Euroopast lääne ja lõuna poole levila väga killustunud.
Talvitub Ida- ja Lõuna-Aafrikas. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 1000 - 5000 haudepaari. |
Elupaik
|
Eelistatud
elupaikadeks on mageveelised märgalad. Eestis eelistab pesitseda
tihedas tarnastikus või roostikus. Sobivad elupaigad asuvad
peamiselt mererannikul ja siseveekogude kallastel paiknevates
roostikes, luhtadel, madal- ja siirdesoodes ning poldritel. Harvem
kohatakse liiki rannaniitudel ja muudel niisketel rohumaadel.
|
| Ränne |
Rändlind. Saabub aprilli lõpus-mais,
sügisränne algab augusti lõpus-septembri alguses. |
| Toitumine |
Toidulaud koosneb peamiselt erinevatest
selgrootutest ning taimeosadest. |
| Pesitsemine |
Ehitab kausikujulise pesa maapinnale
mõnele veest ümbritsetud mättale. Pesa vooderdab ohtralt kõrte ja
muu sobivaga. Muneb 10-12 muna, mida mõlemad vanemad 18-19 päeva
hauvad. Pojad on pesahülgajad. |
Ohustatus ja kaitse
|
Kuulub kaitstavate lindude III
kategooriasse ja on Eesti punase nimestiku järgi hinnatud
väljasuremisohus olevaks. Ohuteguriks on eelkõige luhtade ja
roostikuservade kinnikasvamine. Kogu areaali ulatuses peetakse
oluliseks ohuteguriks veetaseme muutumist, mille põhjusteks võivad
olla nii märgalade muutmine inimese poolt kui ka kliimamuutused. |