| Liiginimi eesti
keeles |
Kodukakk |
| Liiginimi ladina
keeles |
Strix aluco |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Suurispeakull,
hiirekakk, õnnetusekull, surmakull |
| Suurus |
Kehapikkus 37-43 cm, tiibade siruulatus
81-96 cm. Kaal 410-800, emaslind on isasest suurem. |
| Levik |
Pesitseb suuremas osas Euroopas, puudub
Islandil ja Iiri saartel. Leviku põhjapiiriks on Vaasa-Joensuu
mõtteline joon Soomes. Väiksemad omaette asurkonnad on ka
Taga-Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Eestis levinud vastavalt sobivate
pesitsuskohtade olemasolule. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 1500-2000 paari
kodukakke. Talvine arvukus on hinnanguliselt 3000-5000 isendit. |
| Elupaik ja -viis |
Elupaigaks on kultuurmaastik – pargid,
kalmistud, põldudevahelised metsatukad ja talupargid. Lääne-Eestis
lisaks veel vähesed säilinud puisniidud ja läänesaartel sealsed
segametsad. Elupaigas peab leiduma mahukaid ja suureavalisi
puuõõnsusi nii poegade üleskasvatamiseks, kui ka päevaseks
peitumiseks. Väga pesapaigatruud linnud, kes mõningates parkides ja
kalmistutel on pidevalt pesitsenud kolmkümmend aastat ja rohkemgi. |
| Ränne |
Paigalind, kelle
hulguliikumised jäävad tavaliselt 10 km raadiusse. |
| Toitumine |
Toitub
pisinärilistest, väiksematest lindudest, harva hakisuurustest
lindudest. Konnad, sisalikud, mutid ja mardikad on tema menüüs
samuti küllalt tähtsal kohal. Mõnedel juhtudel on esinenud
spetsialiseerumist rästastele.
|
| Pesitsemine ja
areng |
Pesaõõnsuses on
iseloomulik vooderdus - kuivatatud räppetompude pulbristatud mass
ja kõdunenud puudelt kistud puru. Märtsi lõpus-aprilli alguses
muneb emane 2-5 muna, haudumine kestab ligikaudu neli nädalat.
Pojad hakkavad pesast väljas käima juba mai lõpus ja
lennuvõimestuvad juuni keskpaigas. Enne lennuvõimestumist ja
viletsama lennuoskuse ajal turnivad pojad suures osas mööda
puuvõrasid. Poegi toidetakse pärast pesast lahkumist 2-3 kuu
jooksul kuni augusti lõpuni.
|
| Ohustatus ja kaitse |
Kuulub kaitstavate
liikide III kategooriasse. Ohuteguriteks on õõnsate puude hävimine
parkides, hukkumine elektriliinides ja kokkupõrgetes autodega.
Pesitsusajal ohustab pesi väikekiskjate rüüste. Samuti võib
saatuslikuks saada inimhäiring. Rahvusvaheliste ohuhinnangute
järgi on tegu soodsas seisundis oleva liigiga, kelle arvukus on
stabiilne.
|