Kodukakk

Liiginimi eesti keeles Kodukakk
Liiginimi ladina keeles Strix aluco
Rahvapäraseid nimesid Suurispeakull, hiirekakk, õnnetusekull, surmakull
Suurus Kehapikkus 37-43 cm, tiibade siruulatus 81-96 cm. Kaal 410-800, emaslind on isasest suurem.
Levik Pesitseb suuremas osas Euroopas, puudub Islandil ja Iiri saartel. Leviku põhjapiiriks on Vaasa-Joensuu mõtteline joon Soomes. Väiksemad omaette asurkonnad on ka Taga-Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Eestis levinud vastavalt sobivate pesitsuskohtade olemasolule.
Arvukus Eestis pesitseb 1500-2000 paari kodukakke. Talvine arvukus on hinnanguliselt 3000-5000 isendit.
Elupaik ja -viis Elupaigaks on kultuurmaastik – pargid, kalmistud, põldudevahelised metsatukad ja talupargid. Lääne-Eestis lisaks veel vähesed säilinud puisniidud ja läänesaartel sealsed segametsad. Elupaigas peab leiduma mahukaid ja suureavalisi puuõõnsusi nii poegade üleskasvatamiseks, kui ka päevaseks peitumiseks. Väga pesapaigatruud linnud, kes mõningates parkides ja kalmistutel on pidevalt pesitsenud kolmkümmend aastat ja rohkemgi.
Ränne Paigalind, kelle hulguliikumised jäävad tavaliselt 10 km raadiusse.
Toitumine Toitub pisinärilistest, väiksematest lindudest, harva hakisuurustest lindudest. Konnad, sisalikud, mutid ja mardikad on tema menüüs samuti küllalt tähtsal kohal. Mõnedel juhtudel on esinenud spetsialiseerumist rästastele.
Pesitsemine ja areng Pesaõõnsuses on iseloomulik vooderdus - kuivatatud räppetompude pulbristatud mass ja kõdunenud puudelt kistud puru. Märtsi lõpus-aprilli alguses muneb emane 2-5 muna, haudumine kestab ligikaudu neli nädalat. Pojad hakkavad pesast väljas käima juba mai lõpus ja lennuvõimestuvad juuni keskpaigas. Enne lennuvõimestumist ja viletsama lennuoskuse ajal turnivad pojad suures osas mööda puuvõrasid. Poegi toidetakse pärast pesast lahkumist 2-3 kuu jooksul kuni augusti lõpuni.
Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. Ohuteguriteks on õõnsate puude hävimine parkides, hukkumine elektriliinides ja kokkupõrgetes autodega. Pesitsusajal ohustab pesi väikekiskjate rüüste. Samuti võib saatuslikuks saada inimhäiring. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on tegu soodsas seisundis oleva liigiga, kelle arvukus on stabiilne.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri